Viljandi ordulinnus

Viljandi ordulinnus ehk Schloss Fellin on linna peamine vaatamisväärsus ja selle äratuntavaim sümbol. Kahjuks on endisest linnusest tänaseni säilinud vaid üksikud osad. Tänapäeval on ajalooline territoorium muudetud pargialaks ning mõnel suvepäeval kujuneb sellest kontserdipaik, kus toimuvad erinevad kontserdid.

Viljandi linnuse ajalugu

Viljandi linnus rajati 1223. aastal kunagise asula kohale. Suuremahuline ehitus, mis seisnes kivimüüride püstitamises, algas siin 1224. aastal. Kokku kestis linnuse ehitamine ligi 200 aastat. Linnus kuulus Saksa ordule ja seda peeti Liivimaa üheks vallutamatumaks.

13. sajandi lõpus ehitati siia kloostriloss. Edaspidi ehitati seda pidevalt ümber ja tugevdati. Lossi mastaape ja võimsust saab hinnata säilinud fragmentide, kapiteelide ja väljakaevamistel avastatud tahutud kivide järgi, mida praegu hoitakse Viljandi muuseumis.

Lossi allakäik saabus 16. sajandil. 1560. aastal sai linnus Liivi sõja jooksul Vene armee piiramise ajal kõvasti kannatada. Kuid tema jaoks laastavaks sai Rootsi-Poola sõda, mille käigus 1602. aasta Poola piiramisrõngas linnus hävis ja seda edaspidi ei taastatud.

Linnuse lõplik hävitamine toimus aastatel 1700-1710, Põhjasõja ajal. Siis rajati siia kivimurd ja linnuse müüride kive kasutati sõjategevuses kannatada saanud linnahoonete taastamiseks. 1744. aastal anti kogu lossipark linnamõisa käsutusse ja seda hakati kasutama karjamaana.

Linnus kui ajaloo pärand

1826. aastal tunnistati Viljandi linnus ametlikult ajaloopärandiks. Vastava määruse andis tsaar Nikolai I, kes kirjutas alla dokumendile, mille kohaselt loss võeti riikliku kaitse alla ja selle edasine hävitamine peatati. Alates 1863. aastast on linlased saanud vabalt külastada nii mõisaparki kui ka lossiala, mis varem olid neile suletud.

Esimesed väljakaevamised ajaloolises kohas tehti aastatel 1878-1879. Neid juhatas gümnaasiumiõpetaja Theodor Schiemann. Pargi taastamist ja linnuse korrastamist alustati 1893. aastal. Suurimad tööd territooriumi parendamiseks tehti siin aastatel 1920-1930 ja neid tegid vangid. Nad sillutasid kõnniteid, ehitasid sildu ja lava, istutasid puid.

Pildigalerii

Asukoht kaardil

Teised linnused Eestis

  • Lääne maakonna pärliks on Haapsalu linnus. Tänapäeval kasutatakse teda muuseumina. Tänavaala on avalikkusele avatud.
  • Eesti südalinnas Paide lossis tegutseb Ajamuuseum. Seda saab külastada teel Viljandisse.
  • Ida-Viru üks tähtsaim vaatamisväärsus on Narva linnus. Ta loob Jaanilinna kindluses ühtse arhitektuurse ansambli.
  • Saaremaal asuva Kuressaare lossi peetakse üheks paremini säilinud lossiks.