Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare piiskopilinnus on Saaremaa saare peamine vaatamisväärsus. Selle ajalugu algas 13. sajandil ja kestab tänapäevani. Vallutamatu kindlus on ainus algsel kujul säilinud hoone kogu Baltikumis. Lossi müürid on valmistatud dolomiidist ja selle eripäraks on stiilne, range arhitektuur ja majesteetlik ilu.

Kuressaare lossi ajalugu

Kuressaare lossi ehitamise täpne aeg ei ole teada. Arvatakse, et lossi vundament pandi 1322-38, piiskop Jakobi ajal. Esimesed kirjalikud teated lossist pärinevad 1381. aastast. Arvatakse, et linnuse rajamine algas juba 13. sajandil Pika Hermanni torni ehitamisega, mille ümber ehitati aja jooksul ka teised hooned.

Kuressaare loss oli algselt kavandatud halduskeskuseks, kus saaks pidada koosolekuid ja mis samal ajal suudaks vaenlase rünnaku korral ka piiramist taluda. Enne Liivi sõda kasutati lossi ka Ösel-Wieki piiskopi residentsina. 1559. aastal müüs piiskop Johannes V Münchhausen lossi taanlastele. Lisaks sellele lisandusid sellele veel teised piiskopi valdused Saaremaal.

Taani omandiajal moderniseeriti kindlustussüsteemi. Kasutades vana kindlustusmüüri, ehitasid uued omanikud süsteemi paksude mullast vallide ja bastionidega ning ümbritsesid seda 30 meetri laiuse kraaviga, mis oli täidetud merevee abil.

1710. aastal omandas Kuressaare lossi Vene impeerium. Vene võimu ajal seda siiski kaitsekindlusena ei kasutatud. Peale selle jäeti Kuressare loss 1783. aastal kaitserajatiste nimekirjast täielikult välja ja pärast Soome vallutamist Vene impeeriumi poolt kaotas see oma kaitsva tähtsuse.

Kuressaare lossihoovis

Täna on Kuressaare lossis muuseum. Siin saab tutvuda linna ja Saaremaa saare ajalooga ning külastada õues töötavaid vanu töökodasid. Sissepääs sisehoovi on endiselt tasuta, kuid siseruumides asuva näituse külastamiseks tuleb osta pilet.

Lossihoovis on kaks näitust, mis mälestavad punaterrori ohvreid. Üks neist asub linnuse müüri nurgas ja koosneb fotodest, millel on kujutatud küüditatud saarlasi stalinistlike repressioonide ajal. Teine ajalooline mälestusmärk on mälestustahvel kohas, kus 1941. aastal lasti maha kohalikud elanikud, kes ei olnud valmis nõukogude võimu aktsepteerima.

Lossi territooriumil on ka sepikoda, klaasitöökoda ja keraamikatöökoda. Siin saab mitte ainult näha, kuidas käsitöölised töötavad, vaid ka osta suveniire. Lossis saab ka noolega sihtmärgi laskmist harjutada.

Fotogalerii

Asukoht kaardil

Huvitavad faktid

• Saaremaal võib vaadata teise linnuse – Maasilinna – jäänuseid. Vaatamisväärsus on väga soovitatav.
• Ajaloosõpradele on huvitav külastada Viljandi linnust. Sellest on säilinud vaid fragmendid, kuid need kajastavad suurepäraselt keskaja atmosfääri.
• Eesti ja Venemaa piiril asub Narva linnus. Seda peetakse Jaanilinna kindluse vennaks.
• Eesti Vabariigi jaoks on kõige tähtsam Toompea loss. Tänapäeval istub selle müürides riigi parlament.