Narva linnus

Narva linnus on linna peamine vaatamisväärsus. See asub Narva jõe kohal ja moodustab koos Jaanilinna kindlusega ainulaadse arhitektuurse ansambli. Linnuse täpne rajamise aeg ei ole kindlaks määratud, kuid arvatakse, et oma praeguse kuju sai loss XIV-XVI sajandil.

Narva linnuse ajalugu

Esimesed kirjalikud teated Narva linnuse kohta pärinevad 1329. aastast. XIII sajandi alguses hakkasid taanlased ehitama puidust kindlustusi kohale, kus Narva jõgi ületas “vana teed”. Nende kaitse all arenes Narva linnaks, mis sai sarnaseid privileege nagu Lübecki linn. Kivilinnuse ehitamine algas XIV sajandi alguses.

Viimaste sajandite jooksul oli Narva linnus taanlaste, sakslaste, rootslaste käes, kuni lõpuks, Suure Põhjasõja lõpus, sai see Vene impeeriumi osaks. Suurim lahing linnuse juures toimus 1700. aastal. Peeter Suure vägedel õnnestus kindlus siiski vallutada alles 1704. aastal.

Pärast Vene impeeriumi lagunemist 1918. aastal läks loss Eesti Vabariigi omandisse. Kuid 3. märtsil 1918 vallutasid lossi Saksa väed, kelle valduses oli see kuni 19. novembrini 1918. Sel ajal oli loss Saksa vägede garnisoniks.

Teise maailmasõja ajal sai Narva linnus tugevasti kannatada. Pikk Hermanni torn hävis peaaegu täielikult. Kuid juba 1950. aastal alustati taastamistöid. Täna töötab linnuses Narva muuseum.

Muuseum Narva linnuses

Hermanni linnuse püsinäitus tutvustab linna ja selle ümbruse ajalugu. Erilist tähelepanu pööratakse Narva eeslinnas asuvale kuurortlinnale Narva-Jõesuu. Muuseumi eksponaatide hulgas on muistsed dokumendid ja esemed, sealhulgas eri ajastute relvad, mis on leitud linna ja selle ümbruse arheoloogilistel kaevamistel. Lisaks on linnuses fotonäitus, mis annab ülevaate piirkonna arengust viimase pooleteise sajandi jooksul.

Narva linnuse põhjaõu

Linnuse põhjaõu on ainulaadne koht, kus on taasluua 18. sajandi atmosfäär. See omapärane “ajamasin” võimaldab turistidel teha põnevat reisi 300-400 aastat tagasi. Elu siin järgib rahvakirikukalendrit, kus järgitakse olulisi ajaloolisi traditsioone ja täidetakse kohustuslikult iidseid riitusi.

Narva linnuse põhjahoovis tegutsevad käsitöökojad. Lisaks ilmuvad siia suvehooajal “rändkäsitöölised”, kes demonstreerivad oma oskusi ja on valmis neid kõigile soovijatele õpetama. Siin on ka apteek, mille sortiment koosneb keskajal populaarsetest rohtudest.

Fotogalerii

Narva linnuse külastamine

Narva linnuse territooriumile pääseb tasuta. Küll aga tuleb osta pilet, et ronida üles Ivangorodi linnuse vaatetorustikule ning külastada ajaloolise linnuse sisemust. Linnuse muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani 10.00-18.00.

Täiendav info: narvamuuseum.ee

Huvitavad faktid Narva linnuse kohta

1. Narva linnuse pindala on 3,2 hektarit.
2. Tegelikult on Narva linnus terve kaitsvate kindlustuste ja bastionide süsteem.
3. Narva linnus on vanem kui Jaanilinna kindlus, mis ehitati 1492. aastal.
4. Linnuse kõrgeimaks punktiks peetakse Pikka Hermanni torni (51 meetrit). Selle tipus on vaateplatvorm, mis annab võimaluse imetleda ümbrust.
5. Linnuse läänepoolset hoovi kasutatakse kontserdipaigana. Siin esinevad külalisansamblid, samuti toimuvad siin linnaüritused ja messid.

Asukoht kaardil

Muud huvitavad vaatamisväärsused

• Narva jõepromenaad kulgeb mööda Hermani linnust. See on üks ilusamaid kohti linnas, kust avaneb suurepärane vaade.
• Linnusest mitte kaugel asub Pimeaed. Seda võib pidada vabaks vaateplatvormiks, kust avaneb suurepärane vaade naabermaale.
• Pärast muuseumi külastamist külastage kindlasti Narva raekoda. Siin saate teha virtuaalse jalutuskäigu läbi Vana-Narva tänavate.