Tallinna raekoda

Tallinna raekoda asub Vanalinna keskel Raekoja platsil. Keskajal oli see linna peamine haldushoone. Raekotta pääsesid vaid aadli esindajad, kes lahendasid linnaeluga seotud küsimusi. Tänapäeval on osa hoonest linnavõimude kasutuses pidulike ürituste korraldamiseks, teine ​​on muuseum. 2022. aastal tähistab Tallinna Raekoda oma 700. aastapäeva.

Tallinna raekoja ajalugu

Eesti pealinna raekoda on ainus omataoline hoone Põhja-Euroopas, mis on säilinud peaaegu muutumatuna keskajast. Esimest korda mainiti seda kroonikates 1322. aastal. See oli väike ühekorruseline paekivist hoone. 14. sajandi lõpuks suurenes oluliselt Hansa Liitu kuulunud Revali (ehk Tallinna) kaubanduslik tähtsus, mille tulemusena tekkis vajadus haldushoone laiendamiseks.

Praegune Tallinna raekoda ehitati aastatel 1402-1404. Samal ajal tekkisid siia avarad saalid pidulikeks sündmusteks. 1483. aastal lisati hoonele 64 meetri kõrgune torn. 1530. aastal tõsteti selle tornikiivrile tuulelipp. Linnarahvas kutsus teda Vanaks Toomaseks. Tänapäeval on see valvur üks Tallinna äratuntavaid sümboleid.

Tulevikus jätkas majesteetlik hoone kaunistuste omandamist. 1627. aastal valmistas linnameister Daniel Pöppel draakonipeade kujul olevad metallist paisud. Need dekoratiivsed elemendid on tüüpiline näide Revali seppade meisterlikkusest keskajast.

17. sajandil viidi raekoja tornis läbi väike ümberehitus, mille käigus lisati sellele renessansi stiilis tornikiiver. Sajandi keskpaigaks ehitati hoonesse uus sissepääs – nüüd asus keskvärav esiküljel päris maja keskel. 19. sajandil muudeti raekoja aknad ja selle idafassaad.

Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsi öiste pommirünnakute käigus hävis raekoja torn osaliselt. Sõja lõpus viidi läbi restaureerimistööd, mille käigus anti hoonele esialgne välimus.

Video Tallinna raekojast

Tallinna Raekoja saalid

Tallinna Raekojas on mitu saali. Neid saab külastada ametlikest üritustest vabal ajal. Ürituste ajakavaga saab tutvuda kohapeal.

Tallinna raekoja pearuum on Magistraadi ehk Raesaal. Keskajal toimusid siin linnavolikogu ehk magistraadi istungid. Tänapäeval on selles ruumis avalikult väljas kunstiteosed, mille teemad on seotud õiglusega. Väärtuslikumad neist on Lübecki kunstniku Johann Akeni maalid, mis on dateeritud 17. sajandisse.

Pidulikud vastuvõtud toimusid Kodanikesaalis. Siin võeti vastu välissaadikuid, kellele korraldati rändnäitlejate ja muusikute esinemisi. Keldrit ja kauplemissaale kasutati veinikelderina. Täna on siin muuseumi püsinäitus, mida saab igal ajal vaadata.

Tallinna raekoja ruumide hulgas oli ka oma köök ja riigikassa. Köögis on säilinud keskaja hõng. Väärib märkimist, et vanasti oli köögi otsas rotimeeste tualett. Muide, kanalisatsioon oli kogu majas ühesugune ja väga hästi säilinud. Riigikassa muudeti lõpuks linnapea kabinetiks. Eriti väärtuslikud on Rootsi kuninganna Kristiina lasteportree ja noore Rootsi kuninga Karl XI kujutis.

Tallinna Raekoda külastajatele

Tallinna Raekoja uksed on aastaringselt avatud külastajatele. Suvel saab torni ronida ümbrust imetlema. Tornist avaneb suurepärane vaade Raekoja platsile ja selle ümbrusele.

Asukoht kaardil

Raekoja 1, 10114 Tallinn

Teised linna vaatamisväärsused

  • Raekojast mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Toompea poole asub Kassikaev. Uuri välja tema huvitav lugu!
  • Raekoja platsi lähedal seisab ebatavaline eesti kirjaniku Eduard Vilde mälestusmärk.
  • Otse Tallinna raekoja vastas asub Euroopa vanim apteek, mis tegutseb tänaseni.
  • Minevikuhuvilistel tasub piiluda Suurgildi majas asuvasse Eesti Ajaloomuuseumi.