karksi ordulinnus viljandimaa

Karksi ordulinnus

Karksi ordulinnus on vaatamisväärsus Lõuna-Eestis Viljandimaal. See asub Karksi-Nuja linnas Halliste jõe kõrgel kaldal. Linnus on tuntud ka saksa nime Karkus all. Kindluse varemed ja seda ümbritsev vallikraav on riikliku kaitse all.

Karksi linnuse ajalugu

Karksi linnuse ehitamine algas 13. sajandil Liivi ordu poolt. Arvatakse, et siin asus muistne eestlaste asula. Järsu kalda ja jõe tõttu peeti seda kohta vaenlaste jaoks raskesti ligipääsetavaks.

Kuid 1297. aastal põletasid leedulased sõja käigus eestlaste asula maha. Linnus ehitati 14. sajandi alguses uuesti üles, kuid 1329. aastal põletasid leedulased selle taas maha. 1357. aastal ehitati Liivi ordu magistri Goswin von Herike käsul kõrge kivimüüriga kivilinnus, mille leedulased 1366. aastal taas hävitasid.

Linnus ehitati uuesti üles 1366. aastal. Seekord oli see ümbritsetud kindlusmüüridega, mille vahel oli vallikraav, mida sai ületada ainult silla kaudu. Siiski oli linnus endiselt välisriikide sissetungijate ihaldatud sihtmärk.

Karksi ordulinnus sõdade ajal

  • Liivi sõja ajal 1560. aastal vallutasid poolakad Karksi linnuse.
  • 1563. aastal läks linnus Rootsile üle.
  • Ivan Julma vägedel õnnestus loss 1573. aastal vallutada ja anda see Liivimaa kuningale Magnusele. Ta kasutas seda oma elukohana kuni 1578. aastani.
  • Georg von Fahrensbach sai 1582. aastal lossi järgmiseks omanikuks ning 1598. aastal nimetati ta Võnnu vojevoodkonna vojevoodiks.
  • Rootsi-Poola sõja ajal, 1601. aastal, võttis lossi üle Södermanlandi hertsog Karl.
  • Aastaks 1621 oli linnus oluliselt hävinud. Tollased Rootsi omanikud otsustasid seda mitte ümber ehitada. Siiski ehitati sinna 1624. aastal kabel ja puukirik. Linnus hävis lõplikult 1708. aastal Suure Põhjasõja ajal.

Fotogalerii

Karksi linnuse tänapäev

Tänapäeval on Karksi linnus osaliselt säilinud varemed. On tehtud konserveerimistöid ja lossist on saanud ajalooline vaatamisväärsus. Linnuse läheduses on tualett ja parkla.

Asukoht kaardil

Muud muistsed linnused