Viljandi raekoda

Viljandi raekoda on üks linna vaatamisväärsusi. See on üks neljast vanimast kivihoonest selles linnas. Raekoja äratuntavaks tunnuseks on täpset aega näitava kellaga torn. Raekoja kõrval on monument August Maramaale, Viljandi esimesele linnapeale pärast Eesti Vabariigi loomist.

Viljandi raekoja ajalugu

Viljandi raekoja ehitus algas 1768. aastal. Hoone oli üks esimesi kiviehitisi linnas. Ehitus viidi läbi advokaadi ja linna justiitsmeistri Nicolaus Otto kulul. Hoone oli valmis 1774. aastaks.

1783. aastal üüris omanik selle välja Viljandi linnakogu ja keiserliku arvekoja Liivimaa osakonna koosolekuteks. 1820. aastal ostis linn hoone Ottolt ära ja sai raekoja ainuomanikuks. 19. sajandi lõpus lisati majale torn. Sellisel kujul seisis raekoda kuni XX sajandi 30. aastateni.

1931. aastal raekoda renoveeriti. Selle ehitasid täielikult ümber arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting projekti järgi. Viljandi raekojast on pärast rekonstrueerimist saanud moekaim omataoline hoone kogu Eesti Vabariigis.

Huvitavad faktid

1. Tänaseks on algsest hoonest säilinud vaid esimese korruse seinad. Kõik muu ehitati ümber 1931. aastal. Praegu istub Viljandi linnavolikogu raekojas.
2. Esimese torni paigaldatud kella mehhanism koosnes puidust ratastest. Igal hommikul pidid hoone valvurid määrama õige kellaaja, et linnlased oma kella kontrollisid.
3. Viljandi Raekoja plats ilmus 1944. aastal. Selle asutasid Nõukogude armee sõdurid linna sakslaste käest vabastamise paraadi pidamiseks.

Raekojad teistes linnades

• Muuseumi funktsiooni täidab täna Haapsalu raekoda. Ta asub kesklinnas, vanaegse linnuse mitte kaugel.
• Märkime, et Pärnu raekojas asub täna turismiinfokeskus.
• Venemaa piirist mitte kaugel asub Narva raekoda.
• Tuntuim väljaspool Eestit on Tallinna raekoda. Ta asub Eesti pealinna Vanalinna südames.