Johan Kölleri monument

Kunstnik Johan Kölleri monument asub Viljandi raekoja lähedal. Monumendi autorid on skulptor Edgar Viies ja arhitekt Rein Lupp. Nagu August Maramaa skulptuuril, on ka sellel mälestisel oluline kultuuriline tähendus linna jaoks. Mälestusmärgi avamine oli ajastatud Kölleri ​​150. sünniaastapäevaks, mida tähistati 1976. aastal.

Kes on Johan Köller?

Johan Köller on Eesti kunstnik, keda õigustatult peetakse rahvamaali rajajaks. Akadeemik ja Keiserliku Kunstiakadeemia professor. Vene impeeriumi ajal kandis ta nime Ivan Petrovitš Köller. Kunstnik sündis 8. märtsil 1826 Viljandi lähedal Vastemõisas ja suri 22. aprillil 1899 Peterburis.

Eesti kaasaegse maalikunsti rajaja oli Vene impeeriumi kodanik. Pärast kooli lõpetamist Viljandis jätkas ta õpinguid Võnnus, kus maalis õigeusu Lunastaja Muutmise kiriku interjööre. 1846. aastast elas ta Peterburis, kus algul tegeles vaateakende ja -tahvlite kujundamisega. Ajavahemikul 1848–1855 õppis ta Keiserlikus Kunstiakadeemias, kus pälvis korduvalt kõrgeid auhindu.

Alates 1857. aastast õppis Köller Berliinis ja Pariisis. Pärast seda reisis ta palju, külastades Belgiat, Hollandit, Itaaliat. 1859. aastal eksponeerib ta Roomas maali „Kristus ristil“, misjärel võetakse ta vastu Saksa Rooma Kunstiühingu Colonna liikmeks. 1862. aastal naasis ta Venemaale, kus temast sai keiser Aleksander II tütre suurvürstinna Maria Aleksandrovna joonistusõpetaja.

Olles tulihingeline monarhia pooldaja, sai Köllerist aastatel 1860-1890 aktiivne tegelane eesti rahvusliku liikumise demokraatlikus tiivas. See aga ei takistanud tal olla vene ja eesti rahvaste sõpruse pooldaja.

Johan Kölleri monument fotol

Johan Kölleri kuulsad teosed

Johan Kölleri ​​üks tuntumaid töid on Tallinna Kaarli kiriku maal. Teose, mida saab imetleda tänaseni, valmis ta 1879. aastal. Selle kunstniku maalidega saab tutvuda ka Tallinnas asuvas KUMU muuseumis.