Tartu botaanikaaed

Tartu botaanikaaed on üks linna vaatamisväärsusi, mis väärib erilist tähelepanu. Aed on üks vanimaid maailmas ja selle kasvuhoonet peetakse Baltimaade suurimaks. Aia välisekspositsioon on kaunilt hooldatud park, mida saab külastada tasuta. Kasvuhoonesse sisenemiseks tuleb osta pilet.

Tartu Botaanikaaia ajalugu

Tartu Ülikooli botaanikaaed on asutatud 1803. aastal. Selle asutaja on Gottfried Albert Hermann. Ta oli ka asutuse esimene direktor. Tartu botaanikaaia algne asukoht oli Tiigi tänaval, kus praegu asub Vanemuise park. Praeguses asukohas on aed eksisteerinud alates 1806. aastast.

1811. aastal astus Tartu botaanikaaia direktoriks Carl Friedrich von Ledebour. Tema juhtimisel saavutas aed oma praeguse suuruse. Kogusse kuuluvad taimed märgistati esmakordselt aastatel 1868-1873, kui direktoriks oli Moritz Willkomm.

Hiljem jätkus Tartu botaanikaaia areng. Kuid 1943. aastal, Tartu pommitamisel Teise maailmasõja ajal, hävitati botaanikaaia kasvuhooned. Samal ajal hukkus asutuse toonane direktor Teodor Lippmaa.

1944. aastal alustati aia taastamist August Vaga juhtimisel. Uus kasvuhoone valmis 1970. aastatel, kui aeda juhtis Hiie Kimmel. Samal ajal algas Tammelinna kompleksi arendamine.

Tartu Botaanikaaia park

Suur osa botaanikaaiast on klimaatilisteks sektoriteks jaotatud park. Pargi “Euroopa osas” kasvab kuulsaim kohalik vaatamisväärsus – Eesti kõige paksem vaher. Pargis on ka mitmeaastaste taimede kollektsioonid.

Tartu botaanikaaed on suurepärane koht jalutuskäikudeks. See on mõnus paik, kus suvel on hea aega veeta, põgenedes kuumuse eest puude varjus. Pargis saab ka ilusat fotot teha.

Tartu botaanikaaeda kaunistavad kunstlikud järved koos puusildadega. Aia eri osades asuvad pingid ja lehtlad. Samuti on aias skulptuurid.

Fotogalerii

Parkimine

Tartu Ülikooli botaanikaaia juures ei ole spetsiaalset parklat. Oma auto saab parkida Lai tänava ääres, kuid selle eest tuleb maksta tasu. Lisateavet tasude ja tingimuste kohta leiate rubriigist “Parkimine Tartus“.

Asukoht kaardil

Muud huviväärsed paigad