
Vabadussild
Sillad üle Emajõgi on Tartu linna vaatamisväärsused. Kõige uuem neist on Vabaduse sild, mis ühendab Lai ja Vene tänavad. Sild oma praegusel vormis ilmus siia 2009. aastal, kuid selle ajalugu algas palju aega varem.
Vabaduse silla ajalugu
Emajõest ülemineku ehitamise vajadust tundsid esimesena keskaegne Tartu linna elanikud. Sild pidi eelkõige pakkuma kaubateed Venemaale. Sel ajal olid linnapiirid olevikust väga erinevad ning jõgi jooksis tegelikult linna kõrval, mitte sees.
Esimesed kirjalikud teated silla kohta sellel alal pärinevad 1554. aastast. Esialgselt nimeti ta Vene sillaks. Vene tsaar Peter I käskis 1704. aastal ehitada teed Tartu Vene väravateni, korraldades jõe ajutise ületamise. 1772. Aastal tahtsid võimud ehitada kivisild üle Emajõgi, kuid plaanid häirisid 1775. aasta tulekahju, mis põletas pea kogu Tartu ajaloolise keskuse maha.
Aastal 1810 ehitati praeguse Vabaduse silla kohale tavapärane puusild. Aga kuna see kiiresti amortiseerunud, tuli ehitada uus sild. Teine puusild ehitati 1826. aastal linnaarhitekti Georg Geisti projekti järgi, ning see oli eskpluatatsioonis peaaegu sada aastat. Sild hävitati 1923. aastal ühe lähedalasuva ettevõtte põhjustatud tulekahju tõttu.
Järjekordne sild sellele kohale ehitati 1926. aastal. Seekord kasutati ehitusmaterjalina raudbetooni. 1940. aastal anti sillale Võidunimi ja juba 1941. aastal hävitasid selle Nõukogude väed. Saksa ehitajad alustasid silla taastamist 1942. aastal esialgse projekti raames ja ehitasid selle 1943. aastaks, kuid 1944. aasta augustis taganevad saksa väed plahvatasid silla ära.
Enam kui poole sajandi jooksul puudus sild, mis ühendaks Lai ja Vene tänavaid. Sild taastati 1993. aastal. Seekord oli tegemist musta värvi metallkonstruktsiooniga, mida said kasutada ainult jalakäijad. Raudsild hävitati 2007. aastal ja juba 2009. aastal avati uus sild – Vabadussild.
Pildigalerii
Asukoht linnakaardil
Silla kirjeldus
Tartu Vabaduse silla pikkus on 90 meetrit, laius 18,75 meetrit. Õhtuti valgustavad sillakaar värvilised tuled. Silla projekteerijaks oli Peterburi firma „Transmost“. Sild on ette nähtud nii autodele kui jalakäijatele.