Suur Tõll

Aurujäämurdja Suur Tõll on Eesti mereväes legend. 2014. aastal sai ajalooline laev 100-aastaseks. Selleks oluliseks kuupäevaks oli laev taastatud ja külastajatele avatud alates juunist. Täna Suur Tõll on Meremuuseumi ekspositsiooni osa. Tema sildumiskohaks on Lennusadama kai.

Suur Tõll laeva ajalugu

Suur Tõll ehitati 1914. aastal Romanovite dünastia 300. aastapäevaks. Tema kodusadamaks määrati Revali linn ehk praegune Tallinn. Esialgu kandis jäämurdja nime Romanovite dünastia rajaja auks Tsaar Mihhail Fedorovitš, kuid pärast Oktoobrirevolutsiooni ja nõukogude võimu kehtestamist nimetati see ümber Volõnetsiks.

1918. aasta kevadel saadeti jäämurdja Soome, et aidata Vene sõjalaevu nende üleviimisel Peterburi. Helsingi rannikuvetes tabas ta aga Soome valgekaartlased, kes andsid talle hiljem uue nime – Väinämöinen. Soome lipu all kasutati laeva Saksa laevade eskortimiseks.

Vastloodud Eesti Vabariik sai jäämurdja 1922. aasta lõpus. Samal ajal anti talle praegune nimi Suur Tõll. Laev on oma nime saanud rahvuslike legendide kangelase, Saaremaal elanud vägilase järgi. Kuid juba 1941. aastal, pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, nimetati laev uuesti ümber. Seekord tagastati talle nimi Volõnets.

Nõukogude ajal oli jäämurdja kodusadam Lomonossovi linn. Laev oli liikvel kuni 1988. aastani, mil otsustati ta maha kanda konkurentsivõimetuse tõttu. Samal ajal palusid Eesti ajaloolased laeva Tallinna tagasi saata ning 1988. aasta sügisel jõudis jäämurdja omal jõul ajaloolisse kodusadamasse. Tänapäeval Suur Tõll laev on kasutusel muuseumina.

Video: jäämurdja Suur Tõll sildumine

Suur Tõll laeva osalemine sõjategevuses

Aurujäämurdja Suur Tõll osales mõlema maailmasõja ajal sõjategevuses. Laeva kasutati Esimese maailmasõja ja Veebruarirevolutsiooni ajal. 1917. aasta märtsis läks laevameeskond üle bolševike poolele.

Teise maailmasõja ajal oli jäämurdja taas mobiliseeritud ja isegi relvastatud. 1941. aastal viidi ta Punalipulise Balti laevastiku koosseisu. Suur Tõll osales Nõukogude laevastiku evakueerimisel Tallinnast Kroonlinna. 1941. aasta augustis osales jäämurdja Juminda miinilahingus, mille käigus sai ta kannatada Saksa lennupommide poolt.

Jäämurdja Suur Tõll külastus

Täna on Suur Tõll külastajatele avatud. Muuseumi püsinäitus tutvustab laeva ajalugu. Siia on kogutud ajaloolised lipud, foto- ja videodokumendid, meeskonna vormiriided. Laeva interjöör taastati algsete visandite ja säilinud fotode järgi. Pardal on laeva kambüüs, kus saab maitsta roogasid, mis laevameeskonda selle hiilgeaastail toitsid.

Jäämurdjat Suur Tõll saab külastada Meremuuseumi piletiga. Pardale pääsemine on võimalik ka eraldi piletiga.

Lahtiolekuajad

Muuseum laeval on avatud 10.00-19.00, välja arvatud päevadel, mil laeval toimuvad temaatilised üritused. Pilet kehtib ainult ostupäeval, foto- ja videovõtted on lubatud kõikides laeva osades.

Pildigalerii

Huvitavad faktid

• Informatsioon jäämurdjate ruumides on antud eesti, vene, inglise ja soome keeles.
• Piletikontrolli teostavad laeva meeskonnaliikmed või kapten isiklikult.
• Masinaruum võtab enda alla kogu jäämurdja alumise teki. Kohaloleku efekt pakub helisaadet.
• Külastajatel on võimalik proovida küttekehade rolli ja visata ahju paar labidat sütt.
• Ohvitseri salongis kõlab 20. sajandi alguse muusika. Ohvitserid kuulasid teda laeva lahinguhiilguse ajal.
• Lõunasöök kambüüsis serveeritakse tõelistes laevanõudes.

Asukoht kaardil

Teised huvitavad muuseumid Eestis

• Lennusadamast mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel asub Tallinna Patarei kindlus. Kunagi oli seal vangla, praegu on muuseum.
• Tartu linnas tegutseb tähetorn. Siin saate midagi õppida valgustite elust.
• Külastage kindlasti Tallinna teletorni. Siit avaneb panoraamvaade linnale ja selle ümbrusele.
• Talurahvaeluga saab tutvuda Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis.