kadrioru loss

Kadrioru loss

Tallinna Kadrioru loss on üks olulisemaid linna vaatamisväärsusi. Selle ehitamist alustati 1718. aastal keiser Peeter I isiklikul käsul. Ta kavatses seda kasutada suveresidentsina. Tänapäeval asub siin väliskunsti muuseum.

Kadrioru lossi ajalugu

Kadrioru loss ehitati Itaalia arhitekt Niccolò Michetti projekti järgi. Suveresidents sai oma nime Peetri naise Katariina I auks, kuid see ei kõlanud nii nagu tänapäeval. Peeter Suure ajal nimetati seda kohta Jekaterinentaliks. Alles aastatega hakkasid eestlased seda omal moel kutsuma – Kadrioru pargiks.

Teatavasti osales aktiivselt Peeter lossi ehitamisel. Ühel selle seinal on näha keisri poolt müüri pandud telliskivid. Müüritis on tahtlikult krohviga katmata ja avalikule väljapanekule pandud. Viimane Peeter käis siia juulis 1723.

Kadrioru lossi muuseum

Tänapäeval asub lossi ruumides Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Siin saab näha välismaiste kunstnike maale. Tegelikult on see Eesti Vabariigi ainus väliskunsti muuseum. Lossis toimuvad ka näitused, kontserdid, teatrietendused ja teaduslikud loengud. Kadrioru lossi tagahoovis on lilleaed purskkaevudega.

Lossi külastades on soovitatav pöörata tähelepanu kahekorruselise peasaali plafoonmaalingule ja krohvliistule. Tähelepanuväärne on ka Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi tuba, kus ta töötas enne kõrvalasuva presidendi kantselei hoone ehitamist.

Kadrioru loss Tallinna kaardil

A.Weizenbergi, 37

Huvitavad objektid läheduses

Kadrioru lossi läheduses on veel mitmeid muuseume. Sellest mitte kaugel asuvad Peeter I majamuuseum ja Mikkeli muuseum.

Huvitavad faktid

  • On dokumenteeritud, et 1746. aasta juulis külastas Kadrioru lossi Peeter I tütar keisrinna Jelizaveta. Talle meeldis kohalik õhkkond ja ta veetis siin terve nädala.
  • 1764. aastal külastas Kadrioru keisrinna Katariina II. Huvitav on märkida, et enne tema külastust oli loss peaaegu 20 aastat tühi. Kuninganna saabumise ajaks oli hoone remonditud, osa mööblist toodi Peterburist, osa laenati kohalikelt aadlikelt.
  • 20. sajandil muutus Kadrioru park ja loss väga populaarseks nii tallinlaste kui ka linna külaliste seas.
    Tänapäeval pääseb Tallinna kesklinnast Kadriorgu vana siniseks värvitud trammiga.