Rakvere linnus

Rakvere linnus on peamine peamine vaatamisväärsus linnas. Tänapäeval on see lõbustuspark, kus iga külastaja saab proovida rüütli rolli, vaadata ajaloolisi teatrietendusi ja külastada keskaegse lossi sisemust. Linnuses on muuseum, millel on mitu püsinäitust.

Rakvere linnuse ajalugu

Linnuse asukohta on esmakordselt mainitud 13. sajandil. Selle sajandi teisel veerandil hakkasid taanlased Vallimäele lossi ehitama. Samal ajal ilmusid siia esimesed kivihooned, millest mõned on tänaseni säilinud. Kaks esimest poolkeldrit asuvad linnuse idaosas.

Kivimüür, mis moodustab linnuse ümbermõõdu, ehitati 14. sajandi alguses. Mõnel lõigul on seina paksus 2 meetrit. Linnamüüri läänepoolne osa ulatus 7 meetri kõrguseni ja selle tippu ehitati spetsiaalne juurdepääs mäekindluse kaitsjate jaoks. Seejärel suurendati müüri kõrgust.

Linnuse ehitamine jätkus erineval määral kuni 16. sajandini. Selleks ajaks ilmus linnuse põhjaossa konvendihoone ja ehitati kaks nurgatorni. Liivi sõja ajal suurenes lossi pindala 4,5 hektarini. Pärast seda peatati linnuse laiendamine.

20. sajandi alguses viidi linnuse territooriumil läbi esimesed arheoloogilised uuringud. Kaevamised viidi siiski läbi amatöörlikult ja minimaalsete vahenditega. Alles Teise maailmasõja lõpus hakkasid spetsialistid kohapeal tööd tegema. Täpsemalt juhtus see aastatel 1959-1960. Pärast seda on lossi territooriumil veel mitu korda tehtud ulatuslikke teaduslikke töid.

Väljakaevamistel avastati palju huvitavaid esemeid, mis annavad aimu keskaegse lossi igapäevaelust. Leiti plaatide, naelte, relvade, noppade, nõud ja muude esemete fragmente, mis on nüüd eksponeeritud. Linnuse töötajad on suutnud säilitada selle keskaegse vaimu.

Video: Rakvere lossi vaade linnulennult

Rakvere Linnuse muuseumi püsinäitused

Tänapäeval asub Rakvere lossi müürides kümme püsinäitust:

• Refektooriium
• Habemeajaja ja ravitseja tuba
• Mõõganäitus
• Kabel
• Teadustekanber
• Kahurid, musketid ja püstolid
• Piinakamber, põrgu ja surmatuba
• Ajalootuba
• Bordell ja Punaste laternate tänav
• Vangla

Lossihoov on keskajale iseloomulik rekonstruktsioon linna igapäevaelust. Siin saate harjutada vibulaskmist, osaleda odaheites, proovida sepatööd ja keraamikat ning lõpuks lõunatada kõrtsis, kus toidud valmistatakse vanade retseptide järgi.

Linnuses on karjaaed, kus kitsed, sead ja haned vabalt ringi jooksevad. Lisaks pakutakse ka ratsutamisvõimalusi. Mitu korda päevas laadivad valvurid rootsi põllukahurit musta pulbriga ja tulistavad seda relvahuviliste rõõmuks.

Külastajatel on võimalus uurida ka sisemust. Pikad, kitsad koridorid ja ebamugavad keerdtrepid viivad teid üles lossi katusele, kust avanevad vaated ümbruskonnale. Lõpuks võite heita pilgu veinikeldrisse ja saada ettekujutuse sellest, kuidas vanasti hoiti alkohoolseid jooke.

Rakvere lossi keldrituurid

Rakvere lossi külastamisega kaasneb ka vangla külastamine, mida tuntakse “põrgu ja surmakambrina”. Ekskursioon algab piinakambri külastamisega. Siin kutsutakse kõige julgemaid külastajaid proovima hammasratast, naelutatud laudu ja isegi spetsiaalset piinamisratast. Muuseumi giid selgitab teile, kuidas inkvisitsiooni vahendid töötavad.

Piinakambrist saadetakse külastajad hauakambrisse. Siin näidatakse, milliste meetoditega õnnetuid keskajal surnuks jäeti. Õudusatmosfääri suurendavad inimluud ja koljud ning siin-seal seisvad kirstud. Ühes kirstus lebab ka kurat ise; kui tuled kustuvad, teeb ta hirmuäratavat häält ja tema keha hõõgub seestpoolt punaselt.

Ekskursioon lõpeb Rakvere lossi vangla külastamisega, kuhu patuste hinged pärast surma lähevad. On tõsi, et mitte kõik külastajad ei julge läbi selle põrgu kõndida. Paljud neist püüavad poole pealt tagasi minna. Ainult kõige julgemad ja meeleheitlikumad jõuavad lõpuni.

Rakvere linnus pildil

Asukoht

Teised linnused Eestis

• Rapla lähedal asub Varbola linnus, mida saab külastada teel Tallinnast Pärnusse.
• Teine huvitav koht turistidele on Viljandi ordulinnus. Tänapäeval kasutatakse seda pigem kontserdipaigana.
• Tallinnas Nõmme linnaosas asub Glehni loss. See on väike ja ilus hoone, mis on ehitatud kahekümnenda sajandi alguses.