Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus (saksa keeles Neuhausen) on vaatamisväärsus Lõuna-Eestis Võru maakonnas. Linnus tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Täna asub seal muuseum ja lossi varemete ääres kulgeb matkarada.

Vastseliina linnuse ajalugu

Vastseliina linnuse asula rajas Dorpati piiskop 1273. aastal. Loss on ehitatud 1342. aastal. Selle asutas Liivi ordu ordumeister Burchard von Dreileben.

Vastseliina linnust peeti tugevaks kindluseks ja seda kasutati Venemaale suunatud salakaubaveo laona. Vene väed püüdsid seda mitu korda vallutada. See õnnestus neil 1558. aastal Liivi sõja ajal, kui lossi vallutas vürst Šuiski juhitud sõjavägi.

Linnus jäi venelaste kätte kuni 1582. aastani, peaaegu sõja lõpuni. Kuna aga Dorpati piiskopkond oli Liivi sõja alguses likvideeritud ja ka Liivi ordu oli 1562. aastal lakanud olemast, ei olnud lossil sõja lõpuks enam rajajaid ega omanikke. Jam Zapolski rahulepingu järgi andis Vene keisririik Vastseliina Poola-Leedu liiduvabariigile.

1625. aastal vallutasid linnuse Rootsi-Poola sõja ajal rootslased. 1655. aastal ehitas Rootsi kuningas Karl X. lagunenud kindlustused uuesti üles, kuid 1656. aastaks oli Vene armee Neuhauseni juba hõlpsasti vallutanud. 1661. aastal tagastati linnus Kärde rahu alusel rootslastele.

Vastseliina kindlus hävitati Põhjasõja ajal. Aastal 1702 olid alles vaid varemed. Linnus on endiselt varemetes.

Vastseliina linnuse muuseum

Vastseliina linnus on avatud külastajatele. Muuseumi näituse põhiosa asub kõrtsihoones. Muuseumitöötajad räägivad teile üksikasjalikult lossi ajaloost ja sellega seotud legendidest. Samuti näete linnuse maketti.

Mõned müürid ja tornid on säilinud otse lossist. Ühe neist peal on vaatetorn. Selle tippu saab ronida mugavast trepist. Torni kõrval on seiklusrada ja laste mänguväljak.

Osa näitusest asub palverännaku majas. Interaktiivne näitus aitab teada saada, mida palverändurid keskajal tundsid, mida nad kartsid ja mida armastasid.

Fotogalerii

Püha Risti kabel

Vastseliina linnuses asub Püha Risti kabel. Seda peetakse Põhja-Euroopa kuulsaimaks pühapaigaks. Legend räägib, et 1352. aastal kuulsid lossi valvurid kabelist kostvat muusikat ja tulid vaatama, mis seal toimub.

Kui nad kabelisse sisenesid, siis nägid, et kõik küünlad olid põlema pandud. Samal ajal lendas äkki üles suur valge rist, mis oli seinale naelutatud. Dorpati piiskop teatas ebatavalisest nähtusest paavst Innocentius II-le.

Pealtnägijate kirjelduste põhjal kuulutas paavst Vastseliina pühaks paigaks. Katoliiklastele, kes külastasid Püha Risti kabelit, andestati nende patud 1 aasta ja 40 päeva jooksul. Selle tulemusena sai Vastseliinast üks enim külastatavaid pühapaiku.

Ametlik veebileht: vastseliinalinnus.ee

Asukoht kaardil

Muud huviväärsed paigad