Õigeusu Issidori peakirik, Valga, koguduse ajalugu ja asukoht

Õigeusu Issidori peakirik on Valga linna vaatamisväärsus. See on majesteetlik punasest ja kollasest tellisest hoone, millel on kellatorn ja viis kuplit. Ta kuulub Konstantinoopoli patriarhaadi Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku juurde.

Valga Issidori kiriku ajalugu

Issidori õigeusu kirik Valgas ehitati 1896. aastal arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi. Kirik pühitseti 1898. aastal. Tänapäeval on see üks kahest õigeusu kirikust linnas.

Valga õigeusu koguduse ajalugu algas 1845. aastal. Kogudus koosnes eestlastest ja lätlastest, kes pöördusid õigeusku. 1847. aastal ehitati neile puukirik, mis sai nime Püha Imetegija Nikolai auks.

Pärast uue templi ehitamist said kiriku koguduse liikmeks läti ja vene kogukonna liikmed. Eestlased käisid jätkuvalt Nikolai kirikus. Kuid 1913. aastal põles see maha ja eestlastest said ka Issidori kiriku koguduse liikmed.

1923. aastal sai Issidori kirik peakiriku staatuse. 1990. aastal võttis koguduse üle Konstantinoopoli patriarhaat, mis tõi kaasa koguduseliikmete lõhestumise. Koguduse venekeelne osa jäi truuks Moskva patriarhaadile ja ehitas oma kiriku endise raudteeklubi hoonesse.

Kes on Püha Issidor?

Püha Issidor oli vene õigeusu kiriku preester Jurjevi linnas (praegu Tartu). Ta suri 1472. aastal märtrisurma. Kohaliku katoliku piiskopi korraldusel võeti ta kolmekuningapäeval vee pühitsemise riituse ajal kinni ja vangistati koos Püha Nikolai kiriku koguduseliikmetega. Nad kõik hukati, kuna keeldusid õigeusust katoliikluse kasuks lahti ütlemast.

Issidor arvati pühakute hulka kui märtri. Juliuse kalendri järgi mälestati teda 8. jaanuaril.

Asukoht kaardil

Muud huvitavad paigad

Eestis on veel üks kirik, mille projekteeris Vladimir Lunski. See on Pärnu Issandamuutmise kirik.
Lõuna-Eesti kirikutest rääkides tasub mainida Karksi Peetri kirikut Viljandimaal. See on kuulus oma viltuse torni poolest.
Teine piirkonna kuulus kirik on Rõuge Maarja kirik. See asub kuulsa Ööbikuoru lähedal, mida soovitame kindlasti külastada.
Valga maakonna teiste vaatamisväärsuste hulka kuulub ka Helme ordulinnus. Lossist on alles varemed, kuid selle kunagist hiilgust saab ikka veel hinnata.