Tallinna Lauluväljak

Tallinna lauluväljak on Eesti pealinna üks olulisemaid kultuurilisi vaatamisväärsusi. Ta asub Pirita linnaosas Lasnamäe nõlval. Tallinna lauluväljaku peamisteks sümboliteks on ainulaadne merekarbi kujuga ehitatud lava, samuti helilooja Gustav Ernesaksa monument.

Lauluväljaku ajalugu

Laulupidusid on Eestis regulaarselt peetud alates 1869. aastast ning esimene püsilava nende jaoks ehitati alles 1923. aastal. Algselt asus see Kadrioru pargis asuva staadioni pealtvaatajate tribüünide kohas. Projekti autor oli arhitekt Karl Burman. Kiiresti sai aga selgeks, et see plats ei mahuta kõiki pealtvaatajaid ning 1928. aastal algas praeguse lauluväljaku territooriumi detailne planeerimine.

Uue lava kujundamine usaldati ka Karl Burmanile. Uuel laval võiks korraga majutada 15 000 lauljat. Uuele lavale mahuks korraga 15 000 lauljat. Edaspidi ehitati lava igaks laulupeoks ümber.

Ümberehitusi tehti nii 1933. kui ka 1947. aastal. Pärast Teist maailmasõda sai selgeks, et väikesed ümberehitused olukorda päästa ei suuda – vaja oli ehitada lava, mis vastaks kõigile tolleaegsetele nõuetele. Seda tehti.

Lauluväljaku praegune lava on ehitatud Alar Kotli projekti järgi 1960. aastal. Tema projekteeritud modernistlikus stiilis lava tunnistati üheks nõukogudeaegse Tallinna säravaimaks hooneks. Lavast paremale kerkis 42 meetri kõrgune Tõrvikutorn, millel tehakse laulupidude ajal tuli. Ülejäänud aja on torn kasutusel vaateplatvormina, kust avaneb vaade merele ja Tallinna kesklinnale.

Tallinna Lauluväljaku monumendid

Tallinna lauluväljaku territooriumile on püstitatud mitmeid monumente, millel on ajalooline, kultuuriline või sümboolne tähendus. Mäenõlval asuvas vabaõhuauditooriumis on püstitatud kuulsa eesti helilooja Gustav Ernesaksa pronksskulptuur. Kultuuritegelane istub ja vaatab lavale.

Lasnamäe linnaosa poolt laulupeo territooriumile sisenedes saavad külastajad näha skulptuurset kompositsiooni, mis kajastab laulupeo ajalugu alates peo toimumisest kuni tänapäevani. Selle monumendi avamine toimus 1969. aastal ja oli ajastatud laulupeo sajandale aastapäevaks. Monument on tinglikult jagatud kaheks osaks: esimene on graniidist sammas ja teine ​​metsapargis seisev betoonmüür, millele on kinnitatud graniidist tahvlid laulu- ja tantsupühade kuupäevadega.

Erilist tähelepanu väärib skulptuurne kompositsioon Cromatico. Tegelikult on see klaveriklahvide kujul tehtud atraktsiooniskulptuur. Selle autor on arhitekt Rosario Nuin. Cromaticot nimetatakse „laulvaks skulptuuriks“. Kui olete selle installatsiooni sees, proovige kindlasti laulda või öelge lihtsalt paar sõna – konstruktsioon vastab teile erineva tonaalsusega kajaga.

Pildigalerii

Huvitavad faktid

Tallinna lauluväljakul on kolm ametlikku sissepääsu: Pirita promenaadi poolt, Lasnamäe nõlva poolt ja kõrgeima punkti poolt. Parkimine Lauluväljaku läheduses on tasuline.

Rahvarohkeim üritus lauluväljakul toimus 11. septembril 1988. aastal. Siis kogunes siia umbes 300 000 inimest, mis on kolmandik kõigist maailmas elavatest eestlastest. Sel päeval tehti üleskutse eralduda NSV Liidust ja taastada iseseisev Eesti Vabariik.

Asukoht linna kaardil

Kuidas lauluväljakule pääseda?

Tallinna kesklinnast Lauluväljakuni on kõige mugavam pääseda bussiga. Sobivad marsruudid 1A, 5, 8, 34A ja 38. Peatus – Lauluväljak.

Parkimine

Tallinna Lauluväljakul on igapäevaselt töös 3 parklat:

  • Mäe parkla;
  • Tiigi parkla;
  • Mere parkla.

Nad asuvad samanimelise värava juures. Tavapäraselt on parkimine Tallinna Lauluväljaku parklates TASULINE! Ühe tunni hind on 1 EUR, terve päeva hind on 5 EUR. M-parkimise tsoonid: MAE, TIIGI, MERE (või vastavalt parklale). Oru väravas (operatiivvärav) on parkimine keelatud.

Üritused lauluväljakul

Kord viie aasta jooksul toimub selles paigas üleriigiline Eesti laulu- ja tantsupidu. Pidulikel üritustel osalevad koori- ja tantsukollektiivid. Enne lauluväljakule kogunemist korraldavad festivalil osalejad rongkäigu läbi Tallinna kesklinna ja jõuavad sihtpunkti jalgsi.

Alates 90ndate algusest on lauluväljakul toimunud rokifestivale, maailmatähtede kontserte ja muid üritusi. Siin on esinenud Rammstein, Madonna, The Rolling Stones, Michael Jackson, DDT, Aquarium, Zemfira ja paljud teised.

Talvel saab lauluväljakul kelgutada. Sel ajal muutub auditooriumi kalle kelgumäeks. Kelgutama ja suusatama tulevad siia igas vanuses inimesed. Lisaks peetakse siin igal aastal talvega hüvastijätmist, korraldades vastlapäeva.