Toompea
Ajalooliselt on Tallinna vanalinn jagatud kaheks osaks – Alam- ja Ülemlinnaks. Alamlinnas elasid Keskajal käsitöölised. Siin asusid töökojad ja tegeleti turukaubandusega, samuti elasid tavalised linnarahvad.
Toompead ehk Ülem-Tallinna on läbi aegade peetud riigivõimu ja vaimuelu tugipunktiks. Siin asub majesteetlik loss, praegune Riigikogu hoone. Tänapäeval on linna ülemine osa oluline turismiobjekt.
Toompea ajalugu ja vaatamisväärsused
Esimesed hooned Tallinna Toompeal ilmusid eeldatavasti 11. sajandil. Siis olid need puitehitised, millest pole tänaseni peaaegu midagi säilinud. Kivihooneid hakati siia ehitama 13. Sajandil. Need hooned on peamised Toompea ajaloolised vaatamisväärsused.
Toompeal on kaks ajaloolise tähtsusega kirikut. See on luterlik Toomkirik ja Aleksander Nevski õigeusu katedraal, mida nimetatakse ka vene kirikuks. Mõlemad templid töötavad.
Õigeusu katedraalis peetakse regulaarselt jumalateenistusi ja Toomkirikus lisaks jumalateenistustele peetakse ka klassikalise muusika kontserte. Lisaks Toomkirikus asuvad ajaloolised hauad kuhu maeti kuulsaid tegelasi. Siia maeti ka Krusensterni vene keisri Nikolai I eriloal.
Toompeal asuvad Tallinna populaarsemaid vaatlusplatsid. Siit avanevad erinevad vaated Eesti pealinnale. Näiteks Toompea lossiga külgnevalt Kommandandi aia paigalt saab vaadata mõningaid kaasaegseid linnapiirkondi, Kohtuotsa platsilt – vanalinna alumise osa kitsaid tänavaid ja Patkuli platsilt – merd, Pirita piirkonda ja Balti jaamaala.
Kuidas Toompeale saada?
Toompea lossi ja selle vastas asuva Aleksander Nevski katedraali juurde saab ronida Kaarli puiestee poolt mööda Toompea tänavat. Vaatamisväärsustele saab läheneda ka Vabaduse väljaku poolt, minnes mööda Harju mäest ja Kiek in de Köki tornist.
Tallinna raudteejaama poolsest küljest saab Patkuli trepist üles ronida vanalinna ülemisse ossa. Sissepääs linna asub vaateplatvormil. Alamlinnast pääseb siia mööda Pikk Jalg või Lühike Jalg tänavaid.
