Pika Jala väravatorn
Pika Jala väravatorn on Tallinna vanalinna ajalooline vaatamisväärsus, mis asub Pika Jala tänava alguses. See on üks kahest säilinud väravatornist Eesti pealinnas.
Pika Jala väravatorni ajalugu ja otstarve
Pika Jala väravatornil oli peamiseks otstarbeks kaitsefunktsioon. Selle ehitamist pooldasid Alalinna elanikud, kes lootsid kaitsta linnakodanikke Toompeal elavate rüütlite ja aadlike omavoli eest. Säilinud tornikaar oli varustatud väravaga, millest sai läbi minna ainult pärast maksu tasumist.
Ajalooliste dokumentide kohaselt alustati Pika Jala tänava alguses asuva torni ehitamist 1380. aastal. Selle ehitamisel kasutati materjalina puitu. Kivist hoone sellele kohale ilmus alles XVII sajandil. Erinevalt lahingulinnustest, mis olid tavaliselt hobuserauakujulised, näeb see torn pigem trapetsikujuline välja. Torni mõõtmed on 6,2X6,8 meetrit.
Arvatavasti 1450. aastal ehitati torn ümber. Ümberehituse käigus laiendati hoonet ja sellele lisati kaks kaitsekorrust, mis ühendati trepiga. 1454. aastal rahastas sepp Rosenberg väravate ehitamist ja paigaldamist ning aasta hiljem valmistas sepp Klaus Denenil kaks metallist tuulelippu. Hoone viimane uuendamine toimus 1608. aastal. Selle käigus ehitati torni ülemine osa täielikult ümber.
19. sajandil asus siin sõjaväe garnison. Tänapäeval asuvad ajaloolise hoone müürides eluruumid ja ateljee. Väärib märkimist, et Pikk Jalg tänav on ka linna elus oluline. Paljud inimesed tunnevad seda kui omamoodi kunstimeka, kus mitu aastakümmet võis osta maale otse nende autoritelt.
Asukoht kaardil
Muud huviväärsed paigad
- Väravatornist mitte kaugel asub metskitse skulptuur. Ta seisab Nunne tänava platsil.
- Tallinna tornidest rääkides soovitame külastada Paksu Margareetat. Seal asub Meremuuseumi ekspositsioon.
- Eesti oluline rahvuslik sümbol on Pika Hermani torn. Mitu korda aastas antakse inimestele võimalus tasuta torni tippu ronida.