Charles Leroux Monument

Tallinnas Pirita promenaadil on püstitatud õhupallurile ja langevarjurile Charles Leroux’le monument. Tegemist on abstraktse kompositsiooniga, mis koosneb kumeratest metallkaartest. Pjedestaalil on pühendussilt.

Kes on Charles Leroux ja tema seotus Eestiga

Charles Leroux sündis 31. oktoobril 1856 Ameerika Ühendriikides. Sünni ajal sai ta nimeks Joseph Johnson. Ta sai tuntuks mitte ainult kui lendur ja langevarjur, vaid ka kui oma unikaalse langevarjumudeli leiutaja.

Ta tuli 1889. aastal Euroopasse oma oskusi demonstreerima. Eelkõige hüppas ta langevarjuga õhupalli korvist, mida ta ise juhtis. Enne Vene impeeriumi suundumist esines ta Berliinis ja Bremenis. Ta esines Moskvas ja Riias, seejärel jõudis ta Revalisse (praegu Tallinn).

Algselt pidi Leroux lendama Tallinnasse 10. septembril 1889. Kuid sel päeval tekkis äge torm ja etendus lükati edasi 12. septembrini. Torm ei vaibunud siiski, kuid Charles otsustas, et lendu enam edasi ei lükata.

Charles Leroux lend Tallinnas ja surm

Lend algas Harjumäelt, kuid ei läinud kohe plaanipäraselt. Tuul võttis õhupalli üles ja puhus selle mere poole. Lootes põgeneda, hüppas Leroux langevarjuga korvi alt välja, lendas üle majade, kuid tugev tuulepuhang paiskas ta Tallinna lahe poole.

Õhupalluri purunenud langevari paiskus umbes kahe kilomeetri kaugusele merre. Teadmata põhjustel ei püüdnud Leroux isegi mitte proovida end langevarjust lahti siduda. Tema surnukeha leidsid kohalikud kaks päeva pärast tragöödiat. Charles maeti Kopli kalmistule, kus praegu asub Elavate ja Surnute park.

Monumendi ajalugu

Charles Leroux monument Tallinnas avati 12. septembril 1989 Pirita kaldapealsel. Selle avamine ajastati õhupalluri lennu ja surma 100. aastapäevaks. Skulptuuri on loonud Mati Karmin. Pjedestaalil on eestikeelne kiri:

Julgetele ja teotahtelistele inimestele.

Asukoht kaardil

Muud huvitavad objektid

  • Charles Leroux mälestusmärgi kõrval on veel üks Mati Karmini teos. Tegemist on Briti võidusõitja Michael Parki mälestusmärgiga, kelle surm on mõnevõrra seotud ka Eestiga.
  • Kui rääkida lennundusest, siis Tartus on ka Eesti lennundusmuuseum. Siin saate näha tõelisi lennukeid erinevatest aastatest ja ajastutest.
  • Ämari külas, mitte kaugel Keilast, asub Lennuväekalmistu. See on tähelepanuväärne lennukite sabadest valmistatud hauakivide poolest.