Järvamaa
Järva maakond asub Kesk-Eestis. Selle lääneosa piirneb Harjumaa ja Rapla maakondadega, põhja- ja kirdeosa Lääne-Virumaaga, kaguosa Jõgeva maakonnaga, lõunaosa Viljandimaaga ja edelaosa Pärnumaaga.
Halduskeskus on Paide linn. Järvamaa pindala on 2674,13 km, mis teeb sellest riigi kümnendat kohta. Rahvaarv on veidi üle 29 800 inimese, kellest 93,5% on eestlased ja 3,3% venelased.
Järvamaa linnad ja vallad
Enne 2017. aasta haldusreformi oli Järvamaa jagatud üheteistkümneks omavalitsusüksuseks. Praegu on siin kolm omavalitsusüksust. Nende hulka kuuluvad Paide linn ning Järva ja Türi vallad. Kokku on Järva maakonnas 2 linna, 1 alev, 10 alevikku ja 192 küla.
Maakonna suurimad asumid on Paide ja Türi linnad. Viimane kannab ametlikku tiitlit Eesti kevadpealinn. Kolmas suhteliselt suur asum on Järva-Jaani alev.
Järvamaa vallad on Ambla, Aravette, Käru, Koeru, Oisu, Peetri, Roosna-Alliku, Särevere ja Väätsa.
Maakond oma praegustes piirides moodustati 13. sajandil. Selle territooriumil asub üks vanimaid Eesti asulaid – Kareda küla, mille esmamainimine pärineb 1212. aastast. Muide, maakonnakeskus Paide sai linnaks juba 1291. aastal.
Loodus ja geograafia
Järvamaa asub Pandivere kõrgustikul, kus tasandikud ja mäed vahelduvad. Seal on ka Valgehobusemägi, mille kõrgus ulatub 106 meetrini. Maakonna kõrgeim punkt on 136 meetri kõrgune Tõrevere mägi, mis asub Reinvere küla ääres.
Suurem osa Järvamaast koosneb looduskaitsealadest. Neist suurim on Pandivere veekaitseala. Maakonnas asub ka Kõrvemaa maastikukaitseala. Mainimist väärib ka 104 kilomeetri pikkune voorestik. Piirkond on kuulus ka oma allikate ja soode poolest.
Järvamaa vaatamisväärsused
Järvamaa peamised vaatamisväärsused on seotud loodusega. Siin on matkarajad ja rabarajad, millest mõned on kultuurilise tähtsusega. Maakonnas on mitu tuntud muuseumi, sealhulgas Eesti Ringhäälingumuuseum ja Tammsaare muuseum.
Järvamaa ajalooliste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad iidsed mõisad ja keskaegne Paide loss, mida tuntakse ka Wittensteini nime all. Maakonna kuulsaim sündmus on iga-aastane Türi lillelaat. See toimub kevadel.
