Holokausti memoriaal ja Klooga koonduslaager

Eesti holokausti memoriaal asub Kloogal, endise koonduslaagri territooriumil. 19. septembril 1944 toimus siin 2000 inimese, rahvuselt juutide massimõrv. Nad on maetud siia massihauda. Täna on Klooga koonduslaagris Eesti Ajaloomuuseumi näitus.

Klooga koonduslaagri ajalugu

Klooga koonduslaagri rajasid natsid, kes tungisid Eestisse 1943. aastal. See oli osa Vaivara laagrisüsteemist, mis allus SS-i keskvalitsusele. Klooga laager oli suurim Vaivara süsteemi ligi kahest tosinast sarnasest piinamisorganisatsioonist.

Klooga koonduslaager tegutses kauem kui teised. Vange kasutati tähtsate betoonitööde ja raietööde tegemiseks. Inimesi koheldi palju halvemini kui kariloomi.

Klooga koonduslaagri ala oli piiratud kuni nelja meetri kõrguse okastraadiga. Laagri pindala oli umbes 1000×500 meetrit. Keskuses oli kolm kahekorruselist kivihoonet, millest kaks olid ümbritsetud okastraadiga. Seal majutati kinnipeetavaid ja kolmas hoone oli laagri kontor.

1943-1944 talvel toodi Klooga koonduslaagrisse Leningradi oblatist venelasi ja ingerisoomlastest vange. Erinevalt juutidest majutati nad sõjapõgenike kasarmutesse. Neid ei saadetud sunnitööle.

Laagri likvideerimine ja vangide vabastamine

Klooga koonduslaagri likvideerimine toimus 19. septembril 1944. aastal. Selleks ajaks oli Nõukogude armee sakslased Eestist peaaegu välja tõrjunud. Hilisõhtul andis laagri juhtkond käsu vangid hukata.

Kuritegude jälgede varjamiseks põletati mõrvatud inimeste surnukehad tules. 20. septembril eemaldati laagri valvurid. Laagri juhtkond põgenes Paldiski sadama kaudu Saksamaale ja kohalikest elanikest koosnev laagrivalve lahkus koju. Vangid, kes olid imekombel hukkamisest pääsenud, varjusid mitu päeva laagri eluruumides, kartes päeval õue minna.

Nõukogude väed astusid siia 22. septembril. See, mida nad nägid, oli šokeeriv. Paljud surnukehad olid vaid osaliselt põlenud. Kuid enamik laipu hävitati, varjates seega kuritegude jäljed. Tuvastati ainult 491 vangi. Uurimise käigus tehti siiski kindlaks, et laagri ohvreid oli 1800-2000 inimest.

Matmine massihauda

Hukatud vangide matmine toimus 7. oktoobril 1944. aastal. Saksa vangid olid sunnitud kaevama kaks pikka hauda mitte kaugel hukkamiskohast. Tänapäeval on see massihaud ümbritsetud kiviaedaga ning selle keskel on mälestusmärk, millel on ohvrite arvu kiri vene, eesti ja heebrea keeles. Monumendi autor on Ants Mellik.

Fotogalerii

Huvitavad faktid

  1. Klooga koonduslaager on üks esimesi kohti maailmas, kus dokumenteeriti Holokausti õudused.
  2. Täna asub seal mälestuskompleks, mille keskmes on massihaud. Selle kõrval on ka kaks juudi sümbolitega mälestusplaati.
  3. Rongijaamast kuni hukkamispaigani on paigaldatud infotahvlid dokumentaalsete fotode ja üksikasjaliku teabega Holokausti kohta Eestis eesti, vene ja inglise keeles.
  4. Juutide ülekuulamist, registreerimist ja hilisemat likvideerimist teostasid Saksa okupatsioonivõimude teenistuses olevad eestlased. On olemas kirjalikud dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad otseselt nende süüd.

Asukoht kaardil

Muud mälestuskohad

  • Harjumaal asub Juminda sõjamälestusmärk. See on pühendatud 1941. aastal toimunud Juminda miinilahingule.
  • Ebatavaline monument on Jõgeveste Teise maailmasõja ohvrite ühishaua ääres. Paik asub Valga maakonnas.
  • Üks Eesti majesteetlikumaid sõjamälestusmärke on Tehumardi memoriaal Saaremaal. See on 1944. aasta öölahingu mälestuseks.