Valga Nikolai kiriku mälestusmärk
Kuperjanovi ja Vabaduse tänava ristmikul asub Valga õigeusu Püha Nikolai Imetegija kiriku mälestusmärk. Kirik seisis seal aastatel 1845-1913. Nüüd mälestab seda kirikut kujutav mälestuskivi.
Valga Nikolai kiriku ajalugu
Valga Püha Nikolai kogudus loodi 1845. aastal. Samanimeline kirik ehitati 1847. aastal Kuperjanovi ja Vabaduse tänava ristmikule. Kogudus ühendas vene, eesti ja läti õigeusklikke inimesi.
Valga Nikolai kirik oli puithoone koos kellatorniga. 1896. aastal ehitati linnas Issidori kirik, kuhu hakkasid tulema õigeusklikud venelased ja lätlased. Enamik eestlasi käis jätkuvalt Nikolai kirikus.
1913. aastal toimus tulekahju ja Püha Nikolai Imetegija kirik põles maha. Seda ei ehitatud uuesti üles. Tänapäeval käivad õigeusklikud eestlased Issidori kirikus, mis nüüd kuulub Konstantinoopoli patriarhaadile, venelased aga käivad Vladimiri Jumalaema ikooni kirikusse, mis kuulub Moskva patriarhaadile.
Fotogalerii
Asukoht kaardil
Muud huvitavad objektid
- Nikolai kiriku mälestusmärgi kõrval on Alfred Neulandi mälestusmärk. Ta oli esimene eestlane, kes võitis olümpiamängudel.
- Valga kesklinnas asub Valga katoliku kabel. Seda ei kasutata sihtotstarbeliselt, kuid see on ajaloolise väärtusega.
- Rongijaama lähedal asub Auruvedur-mälestusmärk, mis on pühendatud raudtee 110. aastapäevale.
- Ajaloolise tähtsusega on Valga postijaam. See on üks vähestest 19. sajandi hoonetest, mis on linnas tänaseni täielikult säilinud.