Hirvepark

Hirvepark asub Tallinnas Toompeal ja sellel on oluline sümboolne tähendus Eesti Vabariigi ajaloos. Koos vanalinnaga on park lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Pargis kasvab 102 erinevat puuliiki. Pargi pindala on 3,6 hektarit.

Hirvepargi ajalugu

1862. aastal läks Toompea bastionide ees olev endine kaitsekraav sakslaste poolt asutatud Tallinna Aiandusseltsi (Ehstländischer Gartenbauverein zu Reval) omandisse. 1865. aastal rajati siia park. Teadlased kasvatasid siinses arboretumis eksootilisi ja dekoratiivseid taimi.

Park sai oma nime kuni 1930. aastani seal elanud hirvede järgi. Hiljem, seoses linna arenguga, tõrjuti loomad pargist välja. Pargi kasv jätkus ja kahekümnenda sajandi keskpaigaks oli seal mitusada taime.

Hirvepargi peamine taim on väändunud lehega harilik vaher (Cucullatum). See on Euroopa suurim istutus. Parki kaunistavad Eesti skulptorite Enn Roosi, Ernst Kirsi, Ole Ehalaidi jt. dekoratiivsed skulptuurid.

Pargis on suurepärane jalakäijate tsoon. Erinevatesse kohtadesse pargis on paigutatud pingid, et inimesed saaksid puhata. Lastele on olemas ka mänguväljak.

Fotogalerii

Hirvepark poliitilises elus

Hirvepark läks ajalukku kui Eesti iseseisvuse taastamise alguspunkt. 27. augustil 1987 kogunes siia umbes 2000 iseseisvuse toetajat. Koosolek toimus Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval. Täna on pargis mälestustahvel, mis meenutab neid sündmusi.

Asukoht kaardil

Huvitavad paigad ümbruskonnas

• Hirvepargis on Johan Pitka mälestusmärk. Admiral võitles kahekümnenda sajandi esimesel poolel Eesti iseseisvuse eest.
• Pargi põhjaosa piirneb Lindamäega. Lähedal on mälestuskivi 20. augustile 1991, Eesti taasiseseisvumise päevale.
• Pargist on nähtav Pika Hermanni torn. Läheduses asub Riigikogu hoone.