Tallinn

Tallinna rahvaarv

2024. aasta 1. oktoobri seisuga elas Tallinnas 461 731 inimest. Sellised andmed esitab Eesti rahvastikuregister. Viimase, 2021. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmetel koosnes Eesti pealinna elanikkond 54,4% naistest ja 45,6% meestest. Tööealiste, vanuses 15–64 aastat, osakaal elanikkonnas on 65,9%.

Tallinna rahvastiku rahvuslik koosseis jaguneb järgmiselt: eestlased (52,9%), venelased (35%), ukrainlased (3,8%), valgevenelased (1,6%) ja teised rahvused. Alates 2022. aasta veebruarist on linna ukrainlaste arv kasvanud märkimisväärselt sõjapõgenike arvelt. Eeldatakse, et ukrainlaste arv on kahekordistunud, kuna linna elanike koguarv on 2022. aastast kasvanud 16 729 inimese võrra (2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike koguarv 445 002) ning suurim kasv on toimunud just ukrainlaste kogukonnas.

Eestis on pikaajaline tava jagada inimesi keelelise kuuluvuse järgi. Venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi ning väiksemaid armeenlaste, grusiinide ja juutide kogukondi loetakse sageli vene keelt kõnelevaks elanikkonnaks. Seega moodustavad venekeelsed Tallinna elanikkonnast umbes 49%, mis tähendab peaaegu poolt kogu elanikkonnast. Märkimisväärne osa venekeelsest elanikkonnast on kas kodakondsuseta või on Venemaa kodanikud, kellel on Eestis alaline elamisluba.

Eestlaste osakaal linna elanikkonnas on püsinud aastakümneid stabiilsena. Venelaste arv on viimase 20 aasta jooksul, ajavahemikus 2004 kuni 2024, vähenenud 38%-lt 35%-le. Osaliselt on see tingitud sellest, et eestikeelse kogukonnaga integreerunud lapsed on kaotanud rahvusliku identiteedi ja hakanud end eestlasteks pidama. Kuid paljud on lihtsalt kolinud teistesse Euroopa riikidesse või asunud elama Venemaale.

Tallinna ajaloolised nimed

Tallinna linna mainiti esimest korda araabia ränduri ja kartograafi Abu Muhammad al-Idrisi kroonikas aastal 1154. Ta märkis Soome lahe rannikul asuva asula nimega qlwry või flwry. Neid nimetusi saab lugeda kui Kaleverü või Qaleweny. Vene kroonikas on Tallinna mainitud nime all Kolõvan.

Keskajal oli linn tuntud nimega Lindanise. Ajaloolistes dokumentides leidub selle nime erinevaid kirjapilte: Lydanise, Lyndanise, Lyndanisse, Lindanäs ja isegi Ledents vene kroonikates. Kuid need on oma olemuselt kõik samatähenduslikud.

13. sajandist alates sai linn nime Reval ümbritseva ala, tänapäeva Vanalinna kohal asuva Revalia provintsi järgi. Seda nime kasutasid esialgu sakslased, kuid hiljem levis see ka teistesse keeltesse ja venekeelses variandis muutus nimeks Revel. Nimi Reval püsis ametlikuna kuni 1918. aastani.

Huvitav on, et Saksamaal kasutati Revali nime ka pärast linna ametlikku ümbernimetamist Tallinnaks. Isegi Teise maailmasõja ajal, mil linn oli Saksa vägede poolt hõivatud, kasutati nime Reval nii trükistes kui ka näiteks tänavasiltidel ja viitadel.

Nimi Tallinn on ametlikult kasutusel alates 1918. aastast. Esialgu oli eesti keeles kasutusel nimetus Tallinna. Tänapäevane nimetus Tallinn hakati kasutama alates 1933. aastast. 1989. aastast kehtib Eestis nõue kirjutada linnanimi Tallinn vene keeles (Таллинн) kahekordse “н”-ga lõpus. Samas, vastavalt vene keele reeglitele ja portaalis gramota.ru esitatud andmetele peetakse õigemaks kirjutada nimi ühe “н”-ga.

Venekeelne variatsioon linnanime kirjapildist Tallinn on ainus, mis põhjustab ühiskonnas vaidlusi ja tõmbab riigiametnike tähelepanu. Linnanime kirjapilti teistes keeltes ei reguleerita ega vaidlustata, isegi kui see erineb oluliselt Eestis aktsepteeritud normist.

Näiteks kirjutatakse Tallinn araabia keeles تالين, valgevene keeles Талiн, armeenia keeles Տալլին, sloveeni keeles Talin, ukraina keeles Таллін, läti keeles Tallina ja leedu keeles Talinas. Rahvusvahelistes ilmaprognoositeenustes ja Google’i venekeelses versioonis kasutatakse kirjapilti Таллин.

Nime päritolu

Levinud on arvamus, et Tallinna tänapäevane nimi pärineb sõnadest Taani linn. Algupäraselt kõlas see kui Taanilinnus, tähendades Taani kindlust (Tanin Lydna ja Talyna). Ajaloolistes dokumentides on see esmakordselt mainitud 1536. aastal kui tallyna lynnhall. Nii kirjutas selle üles linnakirjutaja Johann Sulstorp, kui eestlased andsid truudusvande Liivi ordu meistrile Hermann von Brüggeneyle.

Nimi Tallinn, mis on tänapäeval tuntud, kasutas esmakordselt Pühavaimu koguduse pastor Johannes Kohsen. 7. detsembril 1670 kirjutas ta selle üles eesti keelse matusekoraalis Niguliste kiriku pastori Gotthard von Rentelni mälestuseks, kes suri katku tagajärjel.

Tallinna haldusjaotus ja linnaosad

Halduslikus mõttes on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks. Iga linnaosa juhtimist korraldab linnaosa valitsus, mille eesotsas seisab linnaosavanem. Linnaosad jagunevad omakorda väiksemateks piirkondadeks ehk asumiteks.

Linnaosad

• Haabersti (hõlmab asumid Õismäe, Väike-Õismäe, Kakumäe, Rocca al Mare, Veskimetsa, Astangu, Mäeküla, Mustjõe, Vismari, Tiskre, Haabersti);
• Kesklinn (hõlmab Vanalinna, Sadama, Kadrioru, Raua, Torupilli, Kassisaba, Uus Maailma, Veerenni, Kitseküla, Luige, Juhkentali ja Aegna saare);
• Kristiine (hõlmab Lilleküla, Tondi ja Järve);
• Lasnamäe (hõlmab Paevälja, Loopealse, Katleri, Kuristiku, Priisle, Kurepõllu, Laagna, Tondiraba, Mustakivi, Seli, Väo, Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Pae);
• Mustamäe (hõlmab Kadaka, Mustamäe, Sääse ja Siili);
• Nõmme (hõlmab Vana-Mustamäe, Laagri, Pääsküla, Kivimäe, Hiiu, Rahumäe, Nõmme, Männiku, Liiva ja Raudalu);
• Pirita (hõlmab Merivälja, Mähe, Lepiku, Laiaküla, Pirita, Maarjamäe, Kose, Kloostrimetsa, Iru);
• Põhja-Tallinn (hõlmab Kopli, Paljassaare, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Pelgulinna, Kalamaja, Merimetsa).

Tallinna suurim linnaosa on Lasnamäe, kus elab 119 312 inimest. Väikseim linnaosa elanike arvult on Pirita, kus elab vaid 19 716 inimest. Need andmed pärinevad Eesti rahvastikuregistrist seisuga 1. oktoober 2024.

Kliima

Tallinna kliima on üleminekuvööndis parasvöötme merelise ja mandrilise kliima vahel. Seetõttu on talv siin muutliku ilmaga ning suvi pigem jahe. Kuid mõnel nädalal suvekuudel võib õhutemperatuur tõusta üle 30ºC ning mõnel talvepäeval langeda alla -20ºC.

Aasta kõige soojem kuu on Eesti pealinnas juuli. Sellel perioodil on keskmine õhutemperatuur 21,5ºC. Kõige külmem kuu on jaanuar, kui termomeeter näitab keskmiselt –15,7ºC.

Kuidas linnas ringi liikuda?

Tallinn on hästi arenenud ühistranspordivõrgustikuga linn. Pealinna registreeritud püsielanikele on sõit linnas tasuta. Linnavälistel elanikel ja turistidel tuleb sõiduks osta pilet. Pileti saab osta pangakaardiga validaatori kaudu, mis asub tavaliselt ühistranspordi eesukse lähedal. Juhtidelt pileteid osta ei saa.

Suveperioodil on linnas võimalik liikuda ka jalgratta või elektritõukerattaga. Tallinnas töötab mitu firmat, mis pakuvad jalgrataste ja tõukerataste renditeenust mobiilirakenduste kaudu. Tuntuim tõukerataste ja jalgrataste rendifirma on Bolt. Tallinnas saab sõita ka taksoga. Kõige mugavam on tellida takso mobiilirakenduse Bolt kaudu.

Selleks tuleb alla laadida rakendus, sisestada makseandmed ja tellida takso, märkides ära sõidu algus- ja lõpp-punkti. See on väga mugav, kuna välistab suhtlemise juhiga ja ei nõua sularaha kaasas kandmist.