Võrtsjärv

Võrtsjärv on mageveekogu Lõuna-Eestis ja seda peetakse suurimaks siseveekoguks. See asub Tartu, Viljandi ja Valga maakondades. Järve ääres on mitmeid puhkekeskusi erinevates kohtades ja piirkonnas elab umbes 100 000 inimest.

Võrtsjärve iseloomustus

Võrtsjärv on looduslikku päritolu järv. Selle veepindala on 26919,1 hektarit. Järv on 34,8 km pikk ja 14,8 km lai. Rannajoone pikkus on 130,48 km. Suurim sügavus on 6 meetrit keskmise sügavusega 2,8 meetrit.

Võrtsjärve suubub 18 jõge ja oja, millest suurimad on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevadel liitub nende hulka Järvejõgi. Emajõgi on Võrtsjärvelt ainus väljavoolav jõgi.

Võrtsjärvel on mitu saart. Suurimad neist on Pähksaar ja Tondisaar. Kõik järve saared on asustamata. Hooajal pesitsevad siin linnud.

Võrtsjärve ajalugu

Võrtsjärv tekkis väikeses mandrijää süvendis. Kunagine veetee ületas Pärnu-Viljandi-Tartu-Peipsi järve veeteed. Kuid pinnase erosiooni tõttu on see kadunud.

Võrtsjärve esmamainimine pärineb 13. sajandist. Järve mainitakse Henriku Livimaa kroonikas. Dokumendis kasutatakse nime Worcegerwe.

1818. aastal alustas astronoom Struve Võrtsjärve jääl tööd Liivimaa provintsi täpse kaardi koostamiseks. Need viisid lõpuks Struve kaarele. Muide, Tartu tähetorni lähedal on Struve monument.

Fotogalerii

Kalapüük Võrtsjärvel

Võrtsjärves on üle 30 kalaliigi. Siit võib leida haugi, särge, angerjat, kiisku, ahvenat, karpkala, latikat, hõbekogerit, roosärge ja teisi. Järve aastane toodang on 250 tonni kala.

Võrtsjärve kasutatakse ka angerjate kasvukohana. Siin, Vehendi külas, asub ka Järvemuuseum, mille näitus tutvustab Eesti mageveekalasid. See on kogu perele sobiv külakoht.

Asukoht kaardil

Muud huviväärsed paigad

• Tartumaal asub Saadjärv. See on kohalike elanike seas populaarne puhkekoht.
• Üks ebatavalisemaid kohti Eestis on Piirissaar. See asub Peipsi järvel.
• Lõuna-Eestis reisides külastage Eesti Maanteemuuseumi. See on üks huvitavamaid kohti piirkonnas, mis on väärt pere külaskäiku.