Valga Jaani kirik

Valga Jaani kirik on linna ajalooline vaatamisväärsus. See pühitseti 1816. aastal. Ta kuulub Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku juurde. Siin toimuvad regulaarselt klassikalise muusika kontserdid. Kirik on kantud riigiregistrisse kui väärtuslik mälestusmärk.

Valga Jaani kiriku ajalugu

Jaani kirik oli esimene kivikirik Valgas. Kuni selleni oli linnas ehitatud ainult puukirikuid. Kuid tulekahjude ja sõdade tagajärjel hävisid need. Uus kirik ehitati endisele kalmistule, tulevase turuplatsi lähedale.

Valga Jaani kiriku ehitamine algas 1787. aastal. Hoone projekteeris Riia arhitekt Christoph Haberland. Rahastamiseks kasutati koguduse annetusi.

Suurem osa ehitustöödest valmis kahe aasta jooksul. Rahapuuduse tõttu sai kellatorn aga alles 1816. aastaks valmis. Keiser Aleksander I annetas 5000 rubla ehitamise lõpuleviimiseks. Kirik pühitseti 3. septembril 1816. aastal.

Arhitektuur

Valga Jaani kiriku hoone on kujundatud hilisbaroki ja klassitsismi stiilis. See on ainus omataoline hoone Eestis. Kirikusaalis on 800 istekohta ja see on 9 meetri kõrgune. Torni kõrgus on 40 meetrit.

Kiriku altar, kantsel, Friedrich Ladegasti valmistatud orel ja lühtrid pärinevad 19. sajandist. 1999. aastal avati kiriku seinal Põhja Poegadele mälestustahvel. Need on Soome vabatahtlikud, kes võitlesid Vabadussõjas Eesti poolel.

Asukoht kaardil

Muud huviväärsed paigad

• Üks linna ajaloolisi vaatamisväärsusi on Pühavaimu katoliku kirik. See asub Valga rongijaama lähedal.
• Kaasaegne kunstiteos – skulptuur “Hoolaud“, mis asub gümnaasiumihoone ees. Sellel on sümboolne tähendus.
• Linna kõige kuulsam vaatamisväärsus on Valga-Valka piiripunkt. See asub kahe asumi keskel asuvas jalakäijate tsoonis.