Elistvere järv
Elistvere järv asub samanimelises külas Tartumaal. Seda tuntakse ka Kuru järve nime all. Veekogu kuulub Vooremaa maastikukaitseala koosseisu. Järve ümbritsevad soostunud niidud ja põõsad.
Elistvere järve kirjeldus
Elistvere järve pindala on 129 hektarit. See on 2,89 km pikk ja 960 meetrit lai. Kaldajoone pikkus on 9,789 km. Suurim sügavus on 3,5 meetrit keskmise sügavusega 2 meetrit. Järve vesi uueneb täielikult 11 korda aastas.
Elistvere järv on tugeva vooluga ja seda toidab viie järve vesi. Siin asub Amme jõe allikas. Vee värvus varieerub rohekaspruunist kollaseni. Vee läbipaistvus on keskmine, 1,8 kuni 2 meetrit.
Kuni 1957. aastani oli järv taimestikurikas. Liikide arv ulatus 28-ni. 1975. aastaks on taimestiku koosseis oluliselt muutunud – säilinud on mõned hundinuiad, konnaosjad ja vesiroosid, mis kõik on ondatra maiuspalad.
Lindude pesitsemine
Elistvere järv on üks lindude pesitsuspiirkondadest. Siin pesitsevad mustviires, väikekajakas, sinikaelpart, rägapart, tuttpütt, punapeavart, haruldane ruik (rookana), väikehuik (väike-vesivutt), hüüp, haruldane väikehüüp, roo-loorkull, kõrkjaroolind, rootsiitsitaja, rästasroolind. Pesitsevate lindude arv on viimastel aastakümnetel siiski märkimisväärselt vähenenud.
Kalapüük Elistvere järves
Elistvere järv on kalarikas. Siin elavad latikas, särg, haug, ahven, linask, viidikas, säinas, mudamaim, angerjas, kiisk, koger, roosärg, luukarits, vingerjas ja hink, tõenäoliselt ka ojasilm ja turb. Kõige parem on siin püüda paadist, kuid kala on võimalik püüda ka kaldalt.
Asukoht kaardil
Muud huviväärsed paigad
- Järve kaldal asub Elistvere loomapark. Siin saab näha Eesti loodusele iseloomulikke loomi.
- Üks kuulsamaid järvi Tartumaal on Saadjärv. Suvel saab siin ujuda ja talvel uisutada.
- Eesti suurim siseveekogu on Võrtsjärv. Samas on suurim neist Peipsi järv.