Jakob Hurda monument

Jakob Hurt on tuntud Eesti folklorist ja keeleteadlane. Seda peetakse Eesti rahvusliku liikumise üheks helgemaks esindajaks, kes hoolis kultuuri arengust. Hurt sündis 1839. aastal. 1865. aastal sai ta usuteaduste kandidaadiks ning 1886. aastal sai ta doktorikraadi Helsingi Ülikoolist. Hurt suri 1907. aastal.

Mille poolest Jakob Hurt kuulsaks sai?

Jakob Hurt osales aktiivselt Eesti teadlaste Seltsi ja Vanemuise Seltsi tegevuses. Samuti osales ta esimese üldlaulupüha ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Lisaks oli ta tuntud õpetuspropagandist oma emakeeles ning tegi palju, et seda populariseerida ja arendada.

Kõige olulisem Hurdi teene on rahvalaulude kogumine ja säilitamine. Ta hakkas neid avaldama ka temaatilistes kollektsioonides. Jakob alustas seda tegevust 1888. aastal ning kuni elu lõpuni suutis ta koguda üle 1400 teose igast Eesti nurgast ja eestlaste kompaktse elukoha kohast Venemaal. Jakob Hurdi rahvatööde kogu hoitakse täna Eesti kirjanduse muuseumis.

Tartus asub ka Jakob Hurda mälestussammas. Monument on valmistatud graniidist ja kujutab figuuri, kes istub tohutus toolis. Postamendil on nikerdatud teadlase nimi ja tema elu aastad. Monumendi autorid on Jaak Soans ja Rein Toomingas. Mälestussammas avati 1994. aastal.

Jakob Hurda monumenet linnakaardil

Jakob Hurda monumendi aadress:
Vanemuise tn 45A, Tartu