Vabadussõja võidusammas

Vabadussõja võidusammas on klaasristi kujuline monument Tallinnas Vabaduse väljakul. Öösel helendab kompositsioon seestpoolt. Ristijalam on väike kõnepult, millelt riigimehed riigipühade ajal rahva poole pöörduvad. Monumendi põhiosa prototüübiks on Eesti Vabariigi riiklik autasu Vabadusrist.

Monumendi ajalugu

Esimest korda kavatsusest jäädvustada Eesti iseseisvuse eest võitlejate mälestust räägiti 1919. aastal. Tol ajal polnud Vabadussõda veel lõppenud. Kavandatav monument pidi sümboliseerima võitlust vabaduse ja tegelikult iseseisvuse eest. Projekti aga ellu ei viidud.

Vabadussõja võidusamba püstitamise teema naasis kohe pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Kuid alles 2001. aastal alustati projekti elluviimise ettevalmistamisega. Veel kolm aastat kulus ala planeeringuga seotud arhitektuuritöödele.

Otsuse monumendi püstitamiseks tegi Riigikogu alles 2005. aastal. Aasta hiljem korraldati parima monumendi idee konkurss, mille võitis projekt Libertas. Selle autorid: Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi. Monumendi avamine toimus 23. juunil 2009.

Vabadusõja võidusamba lagunemine

Esimesed tõrked monumendi töös tekkisid kuu aega pärast selle avamist. Seletamatutel põhjustel on risti põhjas olevad kolm paneeli saanud roosaka tooni. Osad vahetati ära, aga peaaegu kohe läks üks varuosa punaseks. Ehitusfirma esindajad selgitasid seda tootmisdefektina.

Veel kahe nädala pärast tekkisid elektrijuhtmestiku tõttu probleemid Risti valgustusega. Mälestist hooldav ettevõte AS ELMO selgitas seda konstruktsiooni tiheduse rikkumisega, mille tõttu hakkas vett sisse sattuma. Probleem sai lahendatud, kuid kuu aega hiljem kustus valgustus uuesti.

2009. aasta augustis märkasid linlased, et monumendi paneelid lähevad laiali. Tekkinud vahed olid nii suured, et sinna mahtus ka täiskasvanu sõrm. Linnakoomikud otsustasid olukorra parandada kleeplindiga.

5. juunil 2010 kukkus üks paneel klaasristilt maha. Õnneks keegi viga ei saanud. Väärib märkimist, et selle paneeli kaal on 250 kilogrammi! Pärast seda tehti monument remonti.

Samal aastal selgus, et drenaažisüsteemist lekib Harju mäelt tulevat vett. 2013. aastal vajus monumendi all maapind. Pärast seda polnud monumendiga mitu aastat nähtavaid probleeme.

Kuid 2017. aastal sattus konstruktsiooni sisse hapnikku, mille tõttu kattus monument valgete laikudega. Selle tulemusena tuli risti lamineeritud klaaselemendid välja vahetada. Samuti vahetati Vabadusristi embleem ja seda raamiv ring.

Sümboli tähendus

Vabadusrist on esimene Eesti autäht, mis asutati 1919. aastal pärast omariikluse kehtestamist. Autasu oli mõeldud Vabadussõjas (1918-1920) silma paistnud sõduritele, mille käigus Eesti väed astusid Punaarmeele vastu. Olemasolevatel andmetel lasi lahinguväljadel pea maha üle 3500 eestlase, vigastada sai üle 13 500.

Vabadussõja võidusamba keskmes on II järgu Vabadusrist. Kõrgem autasu pidi saama isikliku julguse eest, kuid võimude hinnangul ei väärinud seda ükski võitleja.

Huvitavad faktid

1. Kuni 1922. aastani asus Vabaduse väljakul Peeter I monument, mis linnavõimu otsusel lammutati.
2. Vene keisri monumendi lammutamine toimus ööl vastu 1. maid.
3. Praegust Vabadussõja võidusammast hakati püstitama kohe pärast pronkssõduri teisaldamist Tallinna kesklinnast. 2007. aastal viisid Eesti võimud Nõukogu sõjaväelaste mälestussamba Sõjaväekalmistule. See juhtus 27. aprilli öösel.
4. Vabadussõja võidusamba projekti konkursil osales üle 40 teose.
5. Võiduprojekt tekitas ühiskonnas ägedaid arutelusid. Paljud pidasid risti provokatiivseks, kuna pidasid seda sarnaseks II maailmasõja ajal kasutatud 20. Eesti SS-diviisi sümbolitega.
6. Vabadusristi ehitustööd teostas Tšehhi firma Sans Souci.
7. Monumendi ehituse tööde lepinguline summa ületas 3 390 000 eurot.
8. Mälestusmärgi rajamise tegelik maksumus kasvas enam kui 2,5 korda ja ulatus 8 500 000 euroni.
9. Kümme aastat pärast monumendi avamist on selle hooldamisele ja jooksvale remondile kulunud üle 1 000 000 euro. Remont tehakse Eesti Kaitseministeeriumi eelarvest.
10. Eesti maksumaksja maksab selle monumendi korrashoiu eest 5064 eurot kuus.
11. Tšehhi firmale määrati ebakvaliteetselt tehtud tööde tõttu kohtuotsusega rahatrahv 696 828 eurot.

Asukoht linna kaardil

Sarnased monumendid

• Viljandi linn tervitab külalisi Vabadussõja-aastatel Eesti sõjaväe ülemjuhataja Laidoneri mälestussambaga.
• Tartu linna püstitati Vabadussõja kangelaste mälestuseks Kalevipoja skulptuur, mis sümboliseerib rahva julgust.
• Tallinna kesklinna püstitati Õppursõdurite monument. See on pühendatud Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele.