Vabaduse kell
Vabaduse kell on mälestusmärk Tallinnas Kaarli puiestee alguses Vabaduse väljaku lähedal. Sellel on sümboolne tähendus. Monument koosneb kahest 12 meetri kõrgusest kellasambast. Mälestusmärgi avamine toimus 18. detsembril 2003. aastal.
Vabaduse kella ajalugu
Vabaduse kella püstitamise idee sai alguse 1991. aastast. Seejärel astus Eesti välja NSV Liidust ja taastas sellega 1940. aastal kaotatud iseseisvuse. Omariikluse taastamisele eelnesid rahvakogunemised ja Balti keti sarnased aktsioonid, mil Balti riikide elanikud Vilniusest Tallinnani seisid käest kinni, sümboliseerides solidaarsust.
Idee realiseerimiseks kulus aga üle kümne aasta. Kaaluti erinevaid monumendi variante, kuid lõpuks valiti kõige originaalsem. Arhitekt Leonhard Lapini projekteeritud kellast on saanud Eesti vabaduse sümbol.
Tallinna Vabaduse kell on modernistlik skulptuur, mis koosneb kahest sambast. Nende aluseks on graniitplaat. Sambad on kroonitud elektrooniliste kelladega ja üks neist näitab praegust aega, teine - seda, mis on möödunud taasiseseisvumisest.
Vabaduse kella sümboolika
Monumendi fragmendid on valmistatud Eesti riigilipu värvides. Eelkõige on konstruktsiooni üks sammas metallist, mille värvus meenutab ähmaselt sinist, teine on valgest lubjakivist. Graniidist pjedestaal on traditsiooniliselt must. Õhtul on kell valgustatud ja sammaste tippudest tormavad taevasse kaks valguskiirt.
Monumendi autorid dešifreerivad selle värvid järgmiselt. Postamendi must värv on igavik, metallsamba sinakas toon on modernsus ja valge värv sümboliseerib vabaduse ideaale.
Asukoht linna kaardil
Huvitavad faktid
- Vabaduse kella püstitamise ajal kasutati Vabaduse väljlak parklana. See ei meeldinud ajaloolastele, kes kutsusid linnaametnikke üles muutma selle täielikult jalakäijate tsooniks.
- Vabadus kella maksumus oli 1 700 000 Eesti krooni. See on 11 493 eurot.