Tallinna raekoda

Tallinna raekoda on ajalooline vaatamisväärsus Vanalinnas. Keskajal oli see peamine administratiivhoone. Raekojasse pääses linnaelu puudutavate küsimuste otsustamiseks ainult aadel. Tänapäeval on ajalooline hoone jagatud mitmeks osaks, millest osa on endiselt linnavalitsuse kasutuses, osa aga tegutseb muuseumina. 2022. aastal tähistas Tallinna raekoda oma 700. aastapäeva.

Tallinna raekoja ajalugu

Tallinna raekoda on esmakordselt mainitud 1322. aastal. See oli väike ühekorruseline paekivist hoone. 14. sajandi lõpuks oli Hansa Liitu kuuluva linna kaubanduslik tähtsus märkimisväärselt kasvanud, mistõttu tuli haldusehitist laiendada.

Tallinna praegune raekoda ehitati aastatel 1402-1404. Sel ajal ilmusid siia avarad saalid pidulike ürituste korraldamiseks. 1483. aastal lisati hoonele 64-meetrine torn. 1530. aastal püstitati selle torni torni külge vahimehe kujuline tuulelipp, millele linnarahvas andis hüüdnime Vana Toomas.

Hiljem jätkati aktiivselt raekoja kaunistamist. 1627. aastal valmistas linnameister Daniel Pöppel draakonipeade kujulised metallpaisud. Need kaunistuselemendid on tüüpiline näide keskaegsete Revali seppade käsitööoskustest.

17. sajandil ehitati raekoja torn veidi ümber ja lisati renessansiaegne kiiver. Sajandi keskpaigaks ehitati hoonele uus sissepääs – keskvärav asus nüüd esipoolsel küljel hoone keskel. 19. sajandil muudeti raekoja aknad ja selle idafassaad ümber.

Teise maailmasõja ajal hävis raekoja torn osaliselt 1944. aasta märtsi öiste pommitamiste käigus. Kohe pärast sõja lõppu viidi läbi restaureerimistööd, et taastada hoone esialgne välimus.

Tallinna Raekoja saalid

Tallinna raekoja peasaal on Magistraadi saal ehk Raesaal. Keskajal kogunes siia linnavolikogu. Tänapäeval on selles ruumis avalikult eksponeeritud õigusemõistmisega seotud kunstiteosed.

Kodanikesaal oli mõeldud pidulikeks vastuvõttudeks. Siin võeti vastu välisriikide saadikuid ning neile esinesid rändnäitlejad ja muusikud. Keldrisaali ja kauplemis saali kasutati veinikeldrina. Täna on siin alaline muuseumiekspositsioon.

Tallinna Raekoda külastus

Tallinna raekoda saab külastada giidiga ekskursioonil igal päeval esmaspäevast reedeni kell 10:00-16:00. Üksikud külastajad saavad raekoda külastada spetsiaalselt selleks ettenähtud ajal. Suveperioodil saavad külastajad ronida torni kellatorni. Avamisajad ja piletihinnad on avaldatud ametlikul veebilehel.

Lisainfo: raekoda.tallinn.ee

Asukoht kaardil

Huvitavad faktid Tallinna raekoja kohta

1. Tallinna raekoda peetakse Põhja-Euroopa ainsaks raekojaks, mis on alates keskajast praktiliselt muutumatuna säilinud.
2. Kellatorn asub Raekoja tornis 34 meetri kõrgusel. Seal on vaateplatvorm, kust avaneb vaade Vanalinnale.
3. Kellatorni viival trepil on 115 astet.
4. Tallinna raekojas oli varem oma köök ja kantselei. Köögis on säilinud keskaegne atmosfäär.
5. Vanasti oli köögi otsas raehärra tualettruum.
6. Kanalisatsioonisüsteem oli kogu hoones ühtne ja on väga hästi säilinud.
7. Kassa ehitati lõpuks ümber linnapea kantseleiks.
8. Tallinna raekoja kõige väärtuslikumad kunstiteosed on Rootsi kuninganna Kristiina lapseportree ja Rootsi noore kuninga Karl XI portree.
9. Raekojas saab näha ka Lübecki maalikunstniku Johann Akeni maale, mis pärinevad 17. sajandist.
10. Vana Toomasega saab lähemalt tutvuda Tallinna Linnamuuseumis.
11. Tallinna raekoja endises vanglas asub praegu Fotomuuseum. Muide, seal on väga huvitav ekspositsioon.

Teised linna vaatamisväärsused

• Raekojast mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Toompea poole asub Kassikaev. Uuri välja tema huvitav lugu!
• Raekoja platsi lähedal seisab ebatavaline eesti kirjaniku Eduard Vilde mälestusmärk.
• Otse Tallinna raekoja vastas asub Euroopa vanim apteek, mis tegutseb tänaseni.
• Vanalinnas jalutades külastage Oleviste kirikut. Selle vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade linnale.