Pronkssõdur

Pronkssõdur on monument Tallinnas, mis on pühendatud II maailmasõjas langenutele. See nimi tugevnes 2007. aastal, kui Eesti valitsus, mida juhtis reformierakondlane Andrus Ansip, otsustas monumendi kesklinnast välja viia, tekitades sellega rahutusi. Monumendi loomise ajal oli selle nimi Tallinna vabastajate monument. Autorid: skulptor Enn Roos ja arhitekt Arnold Alas.

Pronkssõduri monumendi ajalugu

Tallinna vabastajate monument avati 22. septembril 1947. aastal, linna natsidest vabastamise aastapäeval. Monument püstitati Tõnismäele, Kaarli kiriku vastas asuvasse parki. Alates 1945. aasta aprillist oli siin ka massihaud, kuhu maeti kolmteist 1944. aasta Tallinna operatsiooni käigus hukkunud Punaarmee sõdurit.

Mälestuskompositsioon koosnes kahe meetri kõrgusest pronksskulptuurist, mis kujutas leinaseisundis pead langetavat sõdurit, ja seinast, millele olid paigutatud hukkunute nimedega mälestustahvlid. Skulptuuri kohal oleval seinal oli kujutatud Suure Isamaasõja orden. 1964. aastal süüdati mälestusmärgi juures igavene tuli. Kuni perestroika alguseni oli monumendi ees auvahtkond. Vabadusvõitluse alguse järel tühistati auvaht ja pärast iseseisvuse taastamist kustutati leek.

90ndatel aastatel sai mälestusmärk korduvalt kauplemisvahendiks kohalike poliitiliste jõudude võitluses. Erakondade esindajad on pidevalt teinud ettepaneku monumendi demonteerimiseks ja kohtu alla andmiseks need, kes tulevad 9. mail sinna, et mälestada lahingus langenuid. Kuid sellel on olnud vastupidine mõju ja see on ainult suurendanud 9. mail monumendi juurde tulevate inimeste arvu.

Vandalism ja pronksiööd

2000. aastate alguses sattus monument üha sagedamini vandaalide sihtmärgiks. Pronksõduri näole määriti punast värvi või värviti Eesti lipu värvidega. Üha sagedamini toimusid siin meeleavaldused, mille loosungid olid “Okkupandid maha!” ja “Pronkssõdur maha!”.

2007. aasta aprillis otsustas valitsus skulptuuri demonteerida ja paigutada see Kaitseväe kalmistule. Mälestusmärgi teisaldamise operatsioon toimus 27. aprilli öösel. Ametiasutuste tegevus provotseeris rahutusi, mille käigus politsei pidas kinni üle 1000 inimese.

30. aprillil paigaldati sõjaväekalmistule pronkssõduri skulptuur. 8. mail 2007 asetas peaminister Andrus Ansip esimest ja ainsat korda lilled mälestusmärgi juurde. Aasta lõpuks oli skulptuuri taha ümber ehitatud kivimüür. See muutus madalamaks ja “kaotas” Isamaasõja ordeni.

Fotogalerii

Venelaste ja eestlaste suhtumine pronkssõdurisse

Suhtumine pronkssõdurisse on venelaste ja eestlaste vahel väga erinev. Eesti venekeelne elanikkond seostab monumenti enamasti ainult võiduga natsi-Saksamaa üle. Vanem põlvkond on veendunud, et nõukogude ajal olid venelased ja eestlased ühe riigi ja ühe rahva esindajad.

Eestlased peavad nõukogude vormis sõdurit okupandiks. 1944. aasta 22. septembrit peetakse Eesti Vabariigi jätkuva okupatsiooni alguseks Nõukogude Liidu poolt ja seda päeva on tunnustatud Vastupanuvõitluse päevana. Sellest hoolimata suhtub enamik eestlasi tänapäeval mälestusmärki neutraalselt.

Igal aastal, 8. mail, Teise maailmasõja lõppedes, asetavad Eesti kaitseväelased pärgasid langenud sõdurite haudadele. See hõlmab ka pronkssõdurit.

Asukoht kaardil

Muud sarnased objektid

• Eestis on Sinimägede memoriaal laialdaselt tuntud. See püstitati Sinimäe kõrgendikul toimunud lahingutes langenud eestlaste mälestuseks. Mõned neist olid 20. SS-grenaderidiviisi liikmed.
• Kunstilise ja ajaloolise väärtusega on Jõgeveste II maailmasõja ohvride vennashaud. See asub Valga maakonnas.
• Kärdla linnas on Mälestusmärk II maailmasõjas hukkunud hiidlastele. See asub kiriku ees.