Pirita klooster

Pirita klooster ehk Püha Birgitta klooster on üks Tallinna vaatamisväärsusi. Selle seinad tõusevad jõe kaldast kõrgemale ja on kaugelt selgelt nähtavad. Kunagisest majesteetlikust hoonest on tänaseni jäid ainult varemed ning klooster on ümber korraldatud muuseumiks.

Pirita kloostri ajalugu

Pirita klooster ehitati 15. sajandil. Selle ehitamise algatajad olid kolm Revali kaupmeest. 1407. aastal kutsusid nad Rootsist kaks Püha Birgitta ordu esindajat, kes aitasid naiskloostri korraldamisel kõikvõimalikku abi.

Hoone ehitus algas 1417. aastal. Projekti järgi oli tegemist sellele ajale omase hilisgooti stiilis hoonega. Ehitustööd lõpetati 1436. aastal ja 15. augustil pühitses Tallinna piiskop uue kloostri. Sel ajal oli see Liivimaa suurim.

1557. aastal hävitasid Ivan Julma väed Pirita kloostri. Majesteetlikust hoonest on tänaseni säilinud vaid massiivne fassaad, müürid, keldrid ja surnuaed, kuhu 17. sajandil maeti kohalikud talupojad. Kloostrihoovis asuv surnuaed on säilinud tänapäevani.

Pirita kloostri eripära

Püha Birgitta kloostri eripäraks oli see, et lubati siin elada ja jumalateenistusi pidada meespreestritele. Kokku võis ordu põhikirja kohaselt kogukonnas olla ainult 85 inimest: 60 õde ja 25 venda, kellest kolmteist olid preesterluses ja ülejäänud kaheksa olid diakonid. Olukord muutus 17. sajandil – sellest ajast sai ordu puhtalt naissoost.

Paljud tänapäeva kodanikud on kindlad, et kloostri müüridest viivad Tallinna kesklinna maa-alused käigud. Selle oletuse kohta aga tõendeid ei leitud.

Pirita kloostri tänapäev

20. sajandi 1960. aastatel toimus Pirita kloostri territooriumil mängufilmide „Meistrite linn“ (originaalnimi „Gorod masterov“, Belarusfilm, 1965) ja „Viimne reliikvia“ (Tallinnfilm, 1969). Siin filmiti ka populaarsete bändide videoklippe.

Tänapäeval on Pirita klooster kasutusel nii muuseumi kui ka kontserdiplatsina. Igal suvel toimub siin Birgitta klassikalise muusika festival. Sellel üritusel osalevad muusikud kogu maailmast.

Asukoht linna kaardil