Niguliste kirik
Niguliste kirik asub Tallinna vanalinnas, mitte kaugel Raekoja platsilt. Tänapäeval asub kirikus kunstimuuseumi filiaal ning kuulsaim eksponaat on Bernt Notke eepiline maal „Surmatants“. Regulaarselt toimuvad siin ka koorilaulu ja orelimuusika kontserdid. Aga see ei olnud alati nii.
Niguliste kiriku ajalugu
Niguliste kiriku rajasid 13. sajandi alguses Gotlandi saarelt pärit saksa kaupmeestest asukad. Arvatavasti tekkis sellel kohal asuv hoone 1230. aastal. Uus tempel sai nime meresõitjate kaitsepühaku Püha Nikolause järgi. 13. sajandi lõpuks kujunes hoonest kolmelööviline nelja käiguga saalkirik.
Toona ei näinud kiriku hoone välja nagu praegune. Tempel ehitati mitme sajandi jooksul. See ei takistanud tal olla üks tähtsamaid linnakindlustusi.
Enne kaitsemüüri ehitamist toimis kiriku kivihoone ka kindlusena. Välimus, mis kattub enam-vähem praegusega, hakkas struktuur võtma alles 14. sajandil. Seejärel alustati läänetorni ehitamist, mis kõrgub tänapäeval vana Tallinna kivikatuste kohal.
Lisaks põhieesmärgile oli tempel aastaid ka kaupade ladu. Keskaja reeglite järgi sõlmisid kaupmehed siin kaubatehinguid. Võib öelda, et mingil määral töötas Niguliste kirik turuna.
Reformatsiooni ajal oli Niguliste ainus kirik, mis pääses protestantide pealetungi eest. Septembris 1524 tahtis vihane linnakodanike jõuk Niguliste kirikut omaks võtta ja rüüstata, kuid selle uksed suleti pliiga, mistõttu hoonesse ei pääsenud. Enne seda rüüstas rahvas Pühavaimu, Oleviste ja Püha Katariina kirikud. Nigulistest sai hiljem luteri kirik.
Teise maailmasõja ajal sai tempel palju rohkem kannatada. Tallinna märtsipommitamise käigus 1944. aastal hoone osaliselt hävis. Samuti kahjustati mitmeid keskaegseid väärtusi, kuid suur osa neist päästeti. 1980. aastal viidi läbi Niguliste kiriku täielik restaureerimine, kuid pärast pole seda kunagi sihtotstarbeliselt kasutatud.
Drooni video
Niguliste kiriku muuseum
Suurem osa Niguliste kiriku ekspositsioonist on pühendatud reformatsioonijärgsele kirikukunstile. Selle aluseks on vappid ja epitaafid. Lisaks siin on suur kirikuvalgustite kollektsioon, millest enamik on valmistatud 16.-17. sajanditel. Muuseumis on ka hõbesahver, kus esitletakse hõbeesemeid, sealhulgas terveid pokaale, 18. sajandist pärit lauakellasid, mille tipus on rüütli kuju ja erinevaid medaljone. Eriti väärtuslikud on metskitse jalakujulised pokaalid, mida leidub ainult Tallinnas.
Ekspositsiooni uhkuseks on Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peaaltari retablo. See Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud kaheleheline altar on üks väheseid maailmas, mis on korralikul kujul säilinud. See viidi Tallinnasse 1481. aastal. Lisaks temale on Niguliste püsiekspositsioonis Hollandis valminud kunstnik Adrian Isenbrandti töökojas valminud Kristuse kannatuse altar, aga ka Tallinna Mustpeade vennaskonna Neitsi Maarja altarid ja voldikaltar Püha Perekond Brüsselis.
Niguliste kiriku fotod
