Johan Pitka mälestusmärk

Johan Pitka mälestusmärk Tallinnas on püstitatud Toompeale, mitte kaugele Okupatsioonide muuseumist. Pitka oli admiral, osales Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas ning võitles Eesti iseseisvuse eest. Ta takistas 1944. aastal Nõukogude võimu kehtestamist Eestis.

Johan Pitka mälestusmärgi ajalugu

Johan Pitka mälestusmärk avati ametlikult 19. veebruaril 2002. aastal. Sel päeval tähistati admirali 130. sünnipäeva. Tseremoonial osalesid paljud tuntud Eesti poliitikud. Kõnesid pidasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts ja endine vabariigi president Lennart Meri.

Pitka mälestusmärk avati kaks korda. Esialgu püstitati see kohas, kus praegu asub Okupatsioonide muuseum. Seoses hoone ehitamise algusega demonteeriti monument paar kuud pärast selle paigaldamist. See paigutati Kaitseliidu laoruumi, kuni leitakse uus asukoht.

Esialgu oli admirali monument lõplikust versioonist väga erinev. Tegelikult oli tegemist Eesti skulptori Tõnu Maarandi poolt pronksist valatud kangelase pea skulptuuriga. Monumendi restaureerimiseks ja uude asukohta paigaldamiseks pakkus arhitekt Mart Kadarik välja uue kunstilise lahenduse.

Monumendi kirjeldus

Tänapäeval on Johan Pitka monument üks huvitavamaid näiteid kaasaegsest kunstist. Mälestusmärk on laeva fragment, mille vööris on admirali pronksist pea. Õhtul on monument valgustatud siniste tuledega, mis lisab sellele originaalsust. Monument asub Hirve pargis Toompea ja Vismari tänava ristmikul.

Asukoht kaardil

Teiste Eesti kangelaste mälestusmärgid

• Jõhvis on Aleksander Tõnissoni mälestusmärk. Ta osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas.
• Ida-Virumaal on ka Konstantin Pätsi monument Toilas. See kujutab Eesti esimest presidenti jalutuskäigul.
• Viljandis on Johan Laidoneri mälestusmärk. Ta on kujutatud hobuse seljas istudes. Muide, Viimsi mõis oli pikka aega tema residents.