Kuivastu
Kuivastu on sadam Muhu saarel. Siia saabuvad praamid, mis ühendavad saari Mandri-Eestiga. Küla peetakse Saare maakonna tähtsaimaks transpordisõlmeks.
Kuivastu küla ajalugu
Esimese maailmasõja ajal kasutati Kuivastu küla Vene impeeriumi laevastiku baasina, mis kaitses läbipääsu Soome ja Liivi lahe vahel. Ajavahemikul 1914–1917 tehti siin töid peafaarvaatri süvendamiseks. 17. oktoobril 1917 sai Kuivastu haarangust Moonsundi lahingu kohaks.
1919. aasta alguses pidi Kuivastus toimuma üldmobilisatsioon, mille eesmärk oli takistada Punaarmee edasitungit Vabadussõja ajal. Mobilisatsioon jäi ära, sest kohalikud keeldusid venelaste vastu võitlemast ja asusid mässama. Ülestõusu käigus hukkusid mobilisatsiooniohvitser ja kaks tema abilist. Mäss purustati 18. veebruaril 1919 Eesti iseseisvuse pooldajate poolt.
Kuivastu külal oli oluline roll ka Teise maailmasõja ajal. 29. septembril 1944 maabusid siin Nõukogude väed, mis ajasid Muhu- ja Saaremaalt välja Saksa armee sõdureid. Kuivastu tuntuim põliselanik on poeet ja folklorist Villem Grünthal-Ridala.
Kuivastu vaatamisväärsusteks peetakse 19. sajandi esimesel poolel ehitatud kõrtsi, mis töötab tänaseni, ja mõisaparki. Kuivastu külas elab vaid 73 inimest.