Suuremõisa mõis

Hiiu-Suuremõisa mõis asub Hiiumaal samanimelises külas. Tegemist on endise rüütlimõisaga, mille juurde kuulus mitu hoonet ja suur park. Selle ajalooline nimi on Grossenhof. Täna renditakse endist mõisahoonet välja ürituste korraldamiseks.

Suuremõisa mõisa ajalugu

Mõisa rajamise täpne aeg on teadmata. Esimest korda mainitakse seda 1519. aastal Pühalepa mõisa nime all. Keskajal kuulus kogu Pühalepa territoorium Saksa Ordule.

17. sajandi alguses sai mõis Stackelbergide perekonna omandisse. 20ndatel aastatel sai see De la Gardie perekonna omandisse, kellele see kuulus kuni 1691. aastani. 1630. aastatel ilmus mõisa praegune nimi.

Põhjasõja lõpus läks Suuremõisa Vene impeeriumi omandisse. 1712. aastal renditi Suuremõisa, Hiiessaare, Kõrgessaare ja Putkaste kolonelleitnant Johan Gustav von der Osten-Sackenile ja major Fabian Gustav von Aderkasile. Kuid 1715. aastal kinkis Peeter I Hiiumaa ja Vormsi admiraliteedile ning mõisa valitsejaks sai Andreas Wetterstrand.

Hiljem kuulus mõis Fabian Ernst von Ungern-Sternbergile, Oberst Friedrich von Rosenthalile, Otto Reinhold von Dellwigile ja Lilienfeldi perekonnale (vt ka Rapla Lilienfeldi mälestusmärk). Hiljem rentis mõisa Nikolaus von Korff. 1755. aastal tagastati mõis Ebba Margaretha Stenbockile, Axel Julius de la Gardie lapselapsele.

1796. aastal, pärast Ebba Margaretha surma, müüs tema poeg mõisa Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile. 1909. aastal sai Suuremõisa taas Stackelbergide omandisse ja jäi nende valdusse kuni 1919. aasta maareformini. Pärast võõrandamist 1920. aastal jagati mõis 27 asulaks, millest sai praeguse küla alus.

Hiiu-Suuremõisa mõis 20. sajandil

Pärast mõisa võõrandamist asutas Eesti Vabariik siia kooli. Nõukogude ajal asusid siin põhikool, rahvamaja, raamatukogu ja kino. 1977. aastal asus siin Suuremõisa sovhoostehnikum.

Tänapäeval kasutatakse Hiiu-Suuremõisa mõisat jätkuvalt ühiskondlikel eesmärkidel. Siin asuvad Rahvamaja, põhikool ja kutsekool. Õpilased hoolitsevad aia eest, mida võib tagasihoidlikult nimetada Hiiumaa botaanikaaiaks.

Fotogalerii

Suuremõisa loss ehk härrastemaja

Suuremõisa härrastemaja ehitati Ebba Margaretha Stenbocki käsul. Eeldatakse, et see imposantne hoone jäljendab ühte neist lossidest, kus ta veetis oma lapsepõlve Rootsis. Arvatakse, et selle projekteeris Joseph Gabriel Destain.

Kahekorruseline barokkhoone ehitati aastatel 1755-1760. Ühekorruselised tiibhooned lisati 1770. aastal. Räägitakse, et mõis oli ühendatud Pühalepa kirikuga maa-aluse käigu kaudu, kuid kas see vastab tõele või mitte, ei ole kindlalt teada.

Asukoht kaardil

Muud huvitavad paigad

• Teine kuulus mõis saarel on Kassari mõis. Kahjuks on see halvemini säilinud kui Suuremõisa.
• Hiiumaal ringi reisides külastage Tuuletorni Elamuskeskust. Siin asub Eesti kõrgeim siseronimissein.
• Üks kaunimaid mõisaid riigis on Palmse mõis. See asub Lääne-Virumaal mitte kaugel Rakverest.
• Ürituste korraldamiseks saab rentida Oti mõisa ruume. See asub Saaremaal ning on ajaloolise tähtsusega.