Rapla kivisild
Raplas asuv kivisild üle Vigala jõe on üks linna vaatamisväärsusi. See asub peaaegu otse linna sissepääsu juures, Maarja-Magdaleena kiriku kõrval asuva ringristmiku lähedal. See on kantud mälestusmärkide nimekirja ja on riigi poolt kaitstud.
Rapla kivisilla ajalugu
Ajaloolased usuvad, et esimene sild selles piirkonnas pärineb 13. sajandist. Sel ajal oli Raplas oma kogudus, mis tähendas, et elanikud pidid tagama juurdepääsu kirikule. Sild täidab seda missiooni tänaseni.
Esimesed täpsed andmed Vigala jõe silla kohta pärinevad 17. ja 18. sajandist. Arvatakse, et ülekäigukoht oli algselt puidust, sest kivi muutus sildade ehitusmaterjaliks alles 18. sajandi lõpus. Alles alates 20. sajandist on sillad ehitatud valdavalt raudbetoonist.
Sild praegusel kujul ehitati kas 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Selle ilmumise täpset kuupäeva ei ole võimalik kindlaks teha. On teada, et silda on kaks korda restaureeritud. Esimese 1993. aastal, teise 2009. aastal.
Rapla võlvitud sild, millel on kaks kandepinda, on kaheksa meetrit lai ja 27,5 meetrit pikk. Sillal on 70-80 sentimeetri kõrgused piirded. Tänapäeval kasutatakse silda Vigala jõe maanteeülesõiduks. Jalakäijatele mõlemal pool teed ehitati nõukogude ajal väikesed sillad.
Asukoht kaardil
Muud ajaloolised sillad
- Lääne maakonnas on vana Kasari sild. Tänapäeval on see täielikult jalakäijate jaoks mõeldud.
- Ajaloolise väärtusega on Viljandi rippsild. See võimaldab juurdepääsu lossihoovile.
- Kui matkate mööda Altja rada, näete veel üht ajaloolist silda. Sellel võib korraga viibida ainult üks inimene.