Ülestõusmispüha
Ülestõusmispüha 1. päev (või Munadepüha, või Lihavõtted) on Eestis riigipüha. Seda tähistatakse Suure reede järgsel teisel päeval, mis langeb alati pühapäevale. Kui inimene peab sel päeval töötama tootmises, siis tema töö tasustatakse kahekordses ulatuses. Kui töötaja on puhkusel ülestõusmispühade esimese päeva ajal, antakse talle lisapuhkepäev.
Eestis tähistatakse ülestõusmispühi kaks korda – nii juliaani kui ka gregooriuse kalendri järgi. Siiski peetakse riiklikuks pühaks ainult “juliaani ülestõusmispüha”, mida tähistavad luterlased ja katoliiklased. Eestis erinevalt teistest Euroopa riikidest ei ole teine ülestõusmispüha päev vaba päev ega riigipüha.
Ülestõusmispüha tähistamine Eestis
Ülestõusmise päeval rõõmustavad usklikud Kristuse ülestõusmise üle surnuist, õnnitledes üksteist selle tähtsa sündmuse puhul. Kirikutes toimuvad pidulikud jumalateenistused, kuhu koguneb palju rahvast. Tallinnas kogunevad luterlased Pühavaimu, Kaarli, Jaani ja Oleviste kirikutesse.
Ülestõusmispühade perioodil toimuvad mitmetes Eesti luterlikes kirikutes mitte ainult jumalateenistused, vaid ka kontserdid. Tavaliselt on nendel päevadel võimalik tasuta kuulata orelimuusikat ja klassikalist muusikat ajaloolistes kirikutes. Samuti esinevad siin sageli kohalikud välismaalt saabunud koorid.
Kõige huvitavam ülestõusmispühade tähistamine toimub maal, kus vanad traditsioonid on veel elus. Kui soovite nautida pidulikku õhkkonda koos rahvusliku meeleoluga, siis tasub mõelda reisile Eesti saartele, kus on palju kirikuid. Pühad toimuvad siin erilise soojustundega.
Õigeusu lihavõtted Eestis
Õigeusklikud, kes külastavad Moskva patriarhaadi kirikuid, tähistavad Kristuse ülestõusmist gregooriuse kalendri järgi. Seda pidustust võib nimetada üheks kohalike venekeelsete elanike seas kõige populaarsemaks pühaks. Nende jaoks see on väga tähtis päev.
Õigeusu lihavõtete tähistamine Eestis toimub vastavalt õigeusu kiriku traditsioonidele ja kanonitele. Suure paastu viimasel päeval toovad koguduse liikmed kirikutesse pidulikke hõrgutisi, et preestrid neid pühitseda saaksid. Menüüs domineerivad lihavõtteleib ja värvitud munad.
Eesti suurim lihavõtte jumalateenistus toimub Tallinna Aleksander Nevski katedraalis, kus koguneb kõige rohkem koguduse liikmeid. Pidustus algab ristikäiguga enne koguöist jumalateenistust. Piduliku jumalateenistuse traditsiooniliselt viib läbi Tallinna ja kogu Eesti metropoliit.
Rahvapärased tähistamise traditsioonid
Traditsiooni kohaselt kingivad inimesed üksteisele värvitud mune lihavõttepühade ajal. Läänetraditsioonis toob munad lihavõttejänes. Õigeusu traditsioonis õnnitlevad inimesed üksteist ja löövad kingitud munadega, et teha kindlaks, milline neist on tugevam.
Eestis lõppes vanasti sel pühapäeval talvise kiikumiskeelu periood. Arvati, et püha tähistab kevade saabumist. Siiski ei ole see Kevadpüha, vaid kannab rohkem religioosset tähendust.
