Nelipühad
Nelipühad ehk Püha Kolmainu päev on Eestis riigipüha ning vaba päev. Sellega seotud tootmisvajadusega töö makstakse kahekordses mahus. Neile, kes on pühade ajal puhkusel, lisatakse lisapuhkepäev. Pidupäev langeb alati pühapäevale.
Millal tähistatakse Nelipüha?
Nelipühade tähistatakse 50 päeva pärast Ülestõusmispühi ja 10 päeva pärast Kristuse Taevaminemispüha. Seega ei ole sellel pühal kindlat kuupäeva. Järgnevas tabelis on esitatud Nelipühade kalender lähiaastateks nii juulia kui ka gregooriuse kalendrite järgi. Konstantinoopoli patriarhaadi õigeusu kiriku liikmed tähistavad Kolmainupüha samal ajal kui luterlased ja katoliiklased.
| Aasta | Luterlik | Õigeusu |
|---|---|---|
| 2023 | 3. juuni | 4. juuni |
| 2024 | 19. mai | 23. juuni |
| 2025 | 8. juuni | 8. juuni |
| 2026 | 24. mai | 31. mai |
| 2027 | 16. mai | 20. juuni |
Püha tähendus ja tähistamise traditsioonid
Viiskümmend päeva pärast ülestõusmispühi tähistatav Nelipüha 1. päev peetakse ülemaailmse apostliku kiriku sünnipäevaks. Sel päeval tähistavad kristlased Püha Vaimu laskumist, mille Jeesus tõotas enne taevaminemist. Sündmus ise tõi esile kolmainsuse idee Jumalast.
Nelipühapäev on seotud ka juudi pühaga, Siinai mäel annetati Moosesele kümme käsku. Eesti rahvuslikus folklooris on nelipühapäev tuntud ka kui suvepüha.
Püha Kolmainu päev on kirikupüha ja seda tähistatakse vastavalt konkreetse usuõpetuse kanonitele ja traditsioonidele. Sellel päeval toimuvad kirikutes pidulikud jumalateenistused, kuhu koguneb palju inimesi. Katoliku, luteri ja anglikaani kirikutes on liturgia traditsiooniline värv punane, õigeusu kirikutes aga roheline.
Nelipühade nime päritolu
Selle nime päritolu on täpselt teadmata. Arvatakse, et selle põhjuseks võis olla see, et Rootsi võimu ajal oli see neljas tähtsuse järjekorras kirikupüha pärast Jõule, Ülestõusmispühi ja Ristimispüha. Kuid on ka arvamust, et nimi on seotud sellega, et püha tähistati neli päeva järjest.
