Pärnu kuursaal

Pärnu kuursaal on Eestis kõige suurim kõrts. See asub Pärnu rannast mitte kaugel, pargi ja ajaloolise mudaravila vahelisel alal. Kuursaal on populaarne koht puhkamiseks nii kohalike kui turistide seas.

Pärnu kuursaali ajalugu

Eesti suvepealinna kuursaal ehitati 1880. aastal. See saavutas kiiresti populaarsuse vaba aja veetmise sihtkohana. Siiski algas asutuse tegelik ajalugu 1893. aastal. Kuursaalis töötas selleks ajaks juba restoran ja muusikasalong ja mõned üritused toimusid väljas.

Kuursaali enda üheks olulisemaks elemendiks oli kellatorn. Projekteeris selle 1937. aastal linnaarhitekt O.Siinmaa. Teravmeelitsejad nimetasid kellatorni silmapilkselt Pärnu “suplusfunktsionalismi” kehastuseks. Algsel kujul kellatorn pole aga säilinud tänapäevani. Kahekümnenda sajandi 80. aastatel siin tehtud restaureerimistööde käigus kaotas kellatorn oma endise elegantsi ja originaalsuse.

Pärnu kuursaalis esines Raimond Valgre, kelle skulptuur on püstitatud trahteri kõrval. Nõukogude ajal kuursaali ühes ruumis näidati kohalikele lastele multikaid vaid viie kopikate eest. Puhkusehooajal käisid täiskasvanud siin viie rubla eest loomingulistel kohtumistel kuulsate näitlejatega.

Asukoht linna kaardil

Pärnu kuursaali aadress:
Mere puiestee 22, Pärnu
Koduleht: parnukuursaal.ee

Pärnu kuursaali tänapäev

Käesoleval sajandil algas Pärnu kuursaali uus elu. 12. juunil 2003 avati siin Eestis suurim kõrts. Ilusa ilmaga saab einestada ka siin väliterrassil, kust avaneb vaade skulptuuride galeriiga pargile.

Sarnased kohad teistes linnades

• Läänemaal asuv Haapsalu kuursaal suudab Pärnu kuursaaliga populaarsuselt vabalt võistelda. See asub isegi maalilisemas kohas, otse mererannas.
• Saaremaa puhkeaja keskuseks on Kuressaare kuursaal. See asub otse keskaegse piiskopilinnuse vastas.
• Narva-Jõesuus on mitmeid sarnaseid restorane. Sõja-aastatel hävinud kuursaal on aga siiani taastamata.