Mälestuskivi Albert Üksipile
Albert Üksipi mälestuskivi on püstitatud Narva Pimeaias. See on oluline pargi ja linna vaatamisväärsus. Mälestuskivi on Eestis ainus mälestusmärk Üksipile.
Kes oli Albert Üksip?
Albert Üksip sündis 1886. aastal Narva linnas rätsepi perekonnas. Pärast Narva Linnakooli lõpetamist astus ta tööle Krenholmi Manufaktuuri kontorisse. Kuid kogu selle aja arendas ta iseseisvalt tema oma andeid, õppis viiulit mängima. Pealegi oli Üksip hea kunstnik.
Alates 1905. aastast mängis Albert Eesti ja vene amatöördraama teatrides. Noore näitleja talent ei jäänud märkamata ning 1923. aastal võeti teda vastu näitlejana pealinna Estonia teatrisse, kus ta teenis kuni 1949. aastani. Aastatel 1931–1932 asutas Üksip teatrirhiivi ja hakkas juhatama režissööri kursusi. Samal ajal kirjutas ta teatrist artikleid, samuti hobina botaanikat õppinud.
Üksipi panus Eesti kultuuri ja teadusesse
Pärast riikliku televisiooni- ja raadioringhäälingu loomist töötas Albert Üksip raadios. Ta valmistas ette temaatilisi programme, kus ta rääkis muusikast, teatrist ja loodusest. Lisaks peetakse Üksipi üheks esimeseks saatejuhiks, kes hakkas tegema staare kohalikelt näitlejatelt. Tema arvamust kuulati ja kaaluti koos temaga.
Alberti panus Eesti teadusellu ei olnud sugugi väiksem. Tänu oma hobile kogus ta herbariat, mille arv on 14500 eksemplari. Tema kollektsioon oli Eesti Loodusmuuseumi baas, mille üheks asutajaks on Üksip. Lisaks andis Albert üle 5000 herbaariumi Tartu Ülikoolile.
Üksipi tegevus ei piirdunud ainult teadusega ja teatriga. Teda tunti ka memuaaride autorina ja tõlkijana. Tänu Albertile said Eesti lugejad Nikolai Gogoli, Aleksandr Ostrovski ja Maksim Gorki teostest kvaliteetseid tõlkeid. Ta jutustas oma imelisest elust mälestusteraamatus, mis koostati aastatel 1964 – 1966.
Albert Üksipi mälestus
Albert Üksip suri 10. augustil 1966 Tallinnas. Tema ainus monument asub Narvas. 1945. aastal sai Üksip ENSV austatud kunstniku tiitli. Ta oli ka Eesti Teatri Liidu ja Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige.