Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu on väike kuurortlinn Eestis Ida-Virumaal, 15 kilomeetri kaugusel Narva linnast. Kuurort on oma nime saanud Läänemere Narva lahte suubuva jõe järgi. Narva-Jõesuu alaline elanikkond on umbes 2700 inimest, kellest üle 75% on venelased. Linna pindala on 11,03 ruutkilomeetrit.

Turismiinfo

Narva-Jõesuu – kuurort Ida-Eestis

Vaatamata linna väiksusele on see oluline turismikeskus mitte ainult maakonna, vaid ka kogu Eesti jaoks. Valdav enamik siia saabuvatest turistidest on pärit Peterburist ja Leningradi oblastist. Paljud neist tulevad siia igal aastal, üürivad suvemaja ja veedavad kogu suve värskes mereõhus.

Narva-Jõesuu kuurort on kuulus oma ranniku poolest ja siin valitsevat sõbralikku õhkkonda võib nimetada selle visiitkaardiks. Linna rannajoone ja mereranna vahel kulgeb mändidega kaetud liivaluite riba. Kohalikku õhku peetakse tervislikuks krooniliste hingamisteede haiguste all kannatavatele inimestele. Linnas on üks meditsiiniliselt sertifitseeritud tervisekeskus, samuti mitu spaa-keskust, mis pakuvad lõõgastumisvõimalusi.

Fakte kuurordi ajaloo kohta

Narva-Jõesuu kui kuurortlinna ajalugu algas 1872. aastal. Sel perioodil algas siin majade ehitamise kampaania. Esimene vesiravila ehitati siia 1876. aastal, teine 1902. aastal. Esimene täiemahuline sanatoorium ehitati 1909. aastal. Teise maailmasõja ajal hävis linn peaaegu täielikult, kuid 50ndatel aastatel ehitati see uuesti üles ja sai kiiresti populaarseks kui üks kõikehõlmav kuurort.

Erinevatel ajaloolistel perioodidel on Narva-Jõesuu kandnud järgmisi nimesid:

• Narva-Mundung
• Gungerburg (enne 1914. aastat).
• Ust-Narova (1914-1917)
• Gungerburg (1917-1921)
• Narva-Jõesuu (1921-1923)
• Narova-Jõesuu (1923-1928)
• Narva-Jõesuu (alates 1928)

Geograafiline asukoht

Narva-Jõesuu kuurortlinn asub Narva jõe suubumisel Läänemere Narva lahte. Asumi pikkus piki jõe kallast on 3,5 km, piki rannajoont – 6 km. Lähimad linnad on Narva (kaugus 15 km) ja Sillamäe (21,4 km).

Klimaatilised omadused

Narva-Jõesuu kuurordi kliimat nimetatakse parasvöötme kliimaks. Piirkonna pikaajaliste ilmavaatluste kohaselt on keskmine temperatuur suvel +17 °C, talvel jääb see -7 °C lähedale. Suvel on merevee temperatuur vahemikus 18-20ºC.

Kliimamuutuste suundumused planeedil mõjutavad ka Eesti kuurordid. Viimastel aastatel on keskmine suvine ja talvine temperatuur pidevalt tõusnud. Sel sajandil võib Narva-Jõesuu ilm olla üsna soe ja õhk on korduvalt soojenenud kuni +33-35ºC. Suurema osa talveperioodist püsib temperatuur null kraadi ümber.

Vaba aeg ja meelelahutus

Narva-Jõesuu kuurordi peamiseks vaatamisväärsuseks on liivarand, mida peetakse Eesti suurimaks rannaks. Selle pikkus on umbes 13 km. Samuti tasub mainida, et Narva-Jõesuus on Eesti ainus ametlik nudistirand, mis asub linna piirist kaks kilomeetrit edelasuunas.

Kõige populaarsemad turismiobjektid Narva-Jõesuus on Meresuu ja Noorus. Erasektor on linnas hästi arenenud – linnas ja selle ümbruses on üüritavad suvilad, mida saab üürida kokkuleppehinnaga.