...

Estonia parvlaeva katastroofi mälestusmärgid Eestis

28. septembril 1994. aastal uppus Läänemeres parvlaev Estonia. See vapustav tragöödia nõudis 852 inimese elu, tehes sellest suurima rahuajal Läänemeres toimunud katastroofi. Aja jooksul on üle Eesti püstitatud mälestusmärke selle laevahuku ohvritele, millest olulisematest räägime allpool.

Parvlaeva Estonia ohvrite mälestus

Möödunud 30 aasta jooksul on parvlaev Estonia katastroofist valminud mitmeid dokumentaalfilme. Läbi on viidud arvukalt uurimisi ning 2023. aastal tõsteti merest üles ja toodi Eestisse parvlaeva Estonia visiir. Siiski on küsimusi juurde tulnud ja tragöödia öö sündmuste selgus pole paranenud.

Hoolimata sellest mäletatakse katastroofi ja selle ohvreid. Täna on Eestis neli suurt mälestusmärki, mis on pühendatud laevahuku ohvritele. Veel on väiksemaid mälestuskive Saaremaal, Viljandi Metsakalmistul, Rannamõisas ja Viimsi Jaakobi kiriku juures. Muide, Jaakobi kirik on samuti ehitatud hukkunute mälestuseks.

Tallinna Estonia parvlaeva ohvrite mälestusmärk

katkenud liin
Katkenud liin monument Tallinnas

Kõige olulisem ja tuntum Estonia ohvrite mälestusmärk asub Tallinnas, Paksu Margareeta torni kõrval. Selle nimi on “Katkenud liin“, ning selle autoriteks on skulptorid Villu Jaanisoo ja Jorma Mukala. Nad on sümboolselt kujutanud parvlaeva viimast reisi, mis jäi pooleli.

Ühele kivile on graveeritud kõigi hukkunute nimed. Paljudele lähedastele on see otsekui hauakivi, kuhu saab tähtpäevadel tulla ja meenutada kadunuid. Kuigi tegelikult selline traditsioon eestlaste seas väga levinud ei ole. Mälestusmärk avati 1996. aastal, kuid see polnud siiski esimene mälestusmärk Eestis.

Tahkuna Estonia mälestusmärk

Mälestusmärk Estonia parvlaeval hukkunud lastele
Mälestusmärk Estonia parvlaeval hukkunud lastele Tahkunas Hiiumaal

Hiiumaal, populaarse Tahkuna tuletorni lähedal, asub Mälestusmärk Estonia parvlaeval hukkunud lastele. Tegemist on esimese parvlaeva hukku mälestava monumendiga, kuigi paljud ei tea sellest midagi. Selle avamine toimus parvlaeva katastroofi esimesel aastapäeval, 28. septembril 1995. aastal. Monumendi autor on Mati Karmin.

Selle mälestusmärgi eripära seisneb selles, et kui tuule kiirus jõuab sellisele tasemele nagu oli laevahuku ööl, hakkab laevakell helisema. See mõjub otsekui hädasõnumina. Mälestusmärgi kaldenurk sümboliseerib laeva viimaseid hetki.

Pärnu mälestusmärk

Estonia parvlaevale monument Pärnus
Estonia parvlaevale monument Pärnus. Foto: LeeMarx, Wikimedia Commons

Pärnu mälestusmärk on tagasihoidlik ja lakooniline. Visuaalselt sarnaneb see Tahkuna monumendiga, mis pole üllatav, sest mõlemad on loodud Mati Karmini poolt. Mõlemad on abstraktsed ja sümboolsed.

Estonia parvlaeva mälestusmärk Pärnus avati 1997. aastal. See asub jõe paremal kaldal, mitte just kõige turismisõbralikumas kohas. Mälestusmärgi graniidist kivile on graveeritud parvlaeva nimi, selle viimase reisi kuupäev ja katastroofi koordinaadid.

Võru laevahuku ohvrite mälestusmärk

Estonia parvlaeval hukkunute mälestusmärk Võrus Keskväljakul
Estonia parvlaeval hukkunute mälestusmärk Võru Keskväljakul

Veel üks mälestusmärk asub Võru keskväljakul, Püha Katariina kiriku kõrval. See avati suvel 1997. aastal. Ka selle autoriks on Mati Karmin, kuid kunstilises mõttes erineb see eelmistest töödest.

Mälestusmärk kujutab kallutatud graniitplaati, millest ulatuvad välja käed. Võib-olla on see kõige kaunim monumendiks kujunenud mälestusmärk Eestis, mis on pühendatud suurimale Läänemere katastroofile. Sinna on graveeritud ka seitsmeteistkümne võrukese nimed, kes jäid igaveseks Estonia pardale.

Mõned faktid katastroofist

  1. Estonia katastroofis hukkus enim Rootsi kodanikke – ametlike andmete kohaselt 501 inimest.
  2. Parvlaeva pardal oli 347 Eesti kodanikku, kellest 285 hukkus. Statistikas ei ole kajastatud etnilist koosseisu, mistõttu pole teada, kas see hõlmab ainult eestlasi või ka Eestis elavaid inimesi muudest rahvustest.
  3. Ametlik uurimiskomisjon määras laevahuku põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemise: vööriaparelli konstruktsiooni puudujäägid, kõrge sõidukiirus ja tormine ilm.
  4. Parvlaeva Estonia uurimine lõpetati 2009. aastal.
  5. Pärast uute andmete ilmnemist viis Eesti valitsus 2021. aastal, mida juhtis Jüri Ratas, läbi täiendavad uurimised uppunud laeva kohta.
    2023. aasta suvel tõsteti Läänemere põhjast üles vööriaparell, mis toodi Paldiski sadamasse ja viidi hiljem Tallinnasse.
  6. 2024. aasta veebruaris otsustas Eesti riigiprokuratuur uurimist mitte jätkata, viidates samale otsusele Rootsis.