Kärdla

Kärdla on linn Lääne-Eestis Hiiumaal. See kuulub Hiiu maakonda ja on selle halduskeskus. Linna elanike arv on veidi üle 3200, kellest valdav enamus on etnilised eestlased.

Kärdla sai linna staatuse 1938. aastal. Seda on kroonikates mainitud alates 1564. aastast kui väikest rootsi küla. See on ainus linn saarel ja kogu maakonnas. Linnas on väike sadam ja lennujaam.

Kärdla peamised vaatamisväärsused

Kärdla peamine vaatamisväärsus on Keskväljak. Seda ümbritsevad kauplused, turg, restoranid ja laste mänguväljak. Platsi lähedal on mereäärne linnarand.

Üks linna parimaid ja kuulsamaid restorane on Rannapaargu Reataurant. See asub otse rannikul. Sealt avaneb suurepärane vaade merele aga menüü meeldib ka kõige nõudlikumatele gurmaanidele.

Kärdla eripära

Kärdla linn on omal moel ainulaadne. Seal ei ole kõrghooneid, suuri kaubandus- ja meelelahutuskeskusi. Majad on valdavalt ühekorruselised ning tänavad on väikesed ja kitsad.

Linna läbivad Nuutri, Lumumba ja Liivaoja jõed. Hiiumaa pealinn asub Tareste lahe lõunakaldal, Läänemere ääres. Linna lääneosas on arteesiakaev puhta liustiku veega.

Kärdla on tuntud kui pargilinn. Seal on palju lilleaedu ning kevadel ja suvel on see kaetud rohelusega. Märkimisväärne on ka linna kõrge turvalisuse tase.

Faktid ajaloost

Alates 1721. aastast oli Kärdla Vene impeeriumi linn. Põhjasõja tulemusena ostis tsaar Peeter I kogu praeguse Eesti territooriumi koos kõigi hoonete ja inimestega Rootsi kuningalt Karl XII-lt tagasi. See oli ka linna õitsengu tippaeg sel perioodil.

1830. aastal asutati Kärdlas kalevivabrik, mis pani aluse pika majandusliku kasvu perioodile. 1849. aastal ehitati sadam. Kahjuks hävitati II maailmasõja ajal infrastruktuur, kuid hiljem taastati see täielikult.

Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist asustasid Hiiumaa pealinna peamiselt rootslased ja sakslased. Aastatel 1939-1941 repatrieeriti baltisakslased massiliselt Saksamaale, 1943-1944 emigreerusid rootslased massiliselt kodumaale. Nõukogude ajal asustasid linna eestlased ja mõned venelased.