Jõhvi Vabadussõja ausammas
Jõhvi Vabadussõja ausammas asub peaaegu kesklinnas. See seisab pargis Püha Mihkli kiriku lähedal. Mälestusmärgi juurde viib kivitee ja selle lähedusse on paigutatud pingid, et igaüks saaks avaldada austust Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest võideldes hukkunutele.
Jõhvi Vabadussõja ausamba ajalugu
Vabadussõja monument Jõhvis ei erine oluliselt teistes riigi linnades püstitatud sarnastest monumentidest. See on teostatud samas värvitoonis ja samast materjalist – punasest graniidist. Kuid selle ajalugu ei erine nii väga sarnaste monumentide ajaloost.
Mälestusmärk avati esmakordselt 10. juunil 1935. aastal. Väärib märkimist, et avamistseremoonial viibis ka Eesti esimene president Konstantin Päts. Kuid pärast nõukogude võimu kehtestamist vabariigis lõhuti monument õhku. See juhtus 25. oktoobril 1940.
Monument ehitati taas üles natside okupatsiooni ajal. Taastatud mälestusmärk avati 16. augustil 1942. aastal. Kuid 1945. aastal, pärast sakslaste väljatõrjumist Eestist, hävitati mälestusmärk uuesti.
Tänane Vabadussõjas langenute monument Jõhvis püstitati 23. juunil 1993. aastal. Mälestusmärk on täpne koopia esimesest versioonist.
Fotogalerii
Asukoht kaardil
Läheduses asuvad vaatamisväärsused
- Jõhvi Vabadussõja ausamba lähedal asub Püha Mihkli kirik. Seal on praegu muuseum
- Jalutuskäigu kaugusel on Keskväljak koos suure jalakäijate tsooniga.
- Keskväljakul on ka mälestusmärk teisele Eesti kangelasele, Aleksander Tõnissonile, kes oli Eesti okupatsioonieelse vabariigi aegne sõjaväelane ja poliitik.