Aleksander Tõnissoni monument

Jõhvi keskväljakule on püstitatud Aleksander Tõnissoni monument. See asub Jõhvikas kaubanduskeskuse vastas kõnnitee alguses. Mälestusmärk kujutab sõjaväeülikonda riietatud mehe kuju, mis on püstitatud kõrgele pjedestaalile. Postamenti on raiutud pühendus.

Kes on Aleksander Tõnisson?

Aleksander Tõnisson oli vene ja eesti sõjaväelane, osales Vene-Jaapani sõjas, I maailmasõjas ja Vabadussõjas. 1916. aastal ülendati ta Vene armees koloneliks ja 1918. aastal sai temast Eesti armee kindralmajor. Teda peetakse üheks Eesti sõjaväe rajajaks.

Tõnisson sündis 17. aprillil 1875 Pööra külas. Lõpetas 1899. aastal Vilna jalaväe kadetikooli. Esimese maailmasõja ajal osutatud sõjaliste teenete eest pälvis ta Püha Vladimiri ordeni 4. klassi teenetemärgi. Pärast tsaar Nikolai II troonist loobumist naasis ta Eestisse, kus ta osales Judenitši loodearmee koosseisus sõjas Nõukogude Venemaa vastu.

Pärast Tartu rahu, mis lõpetas Vabadussõja, aitas Tõnisson oma endisi relvavendi, Loodearmee sõdureid, Nõukogude Venemaale välja anda. Tuleb mõista, et seal ootas endise tsaariarmee ohvitsere kindel surm. Näiteks 1920. aasta küttekriisi ajal andis Tõnisson käsu arreteerida kõik venelased, kes ei tegelenud metsatööga, ja saata nad välja Vene NFSV-sse, kus nad lastakse maha.

Pärast sõda oli Tõnisson poliitiliselt aktiivne. 1920. aastal oli ta olnud sõjaminister, 1932-1933 kaitseminister, 1934-1939 Tartu linnapea ja 1939-1940 Tallinna linnapea. Pärast okupatsiooni algust 1940. aastal arreteeris teda NKVD. 30. juunil 1941 lasti ta Tallinna patareivanglas maha.

Fotogalerii

Monumendi ajalugu

Aleksander Tõnissoni monument avati Jõhvis 22. mail 2005. aastal. Monumendi autor on skulptor Jaan Vares. Monument on valmistatud Eesti kangelase eluaja stilistikas. Skulptuur on valatud pronksist ja pjedestaal on valmistatud graniidist.

Asukoht kaardil

Teiste Eesti sõjaväelaste mälestusmärgid

• Viljandi linnas on Johan Laidoneri mälestusmärk. Ta oli vabariigi esimese presidendi lähim kaastöötaja.
• Rapla linnas on Märt Tiru mälestusmärk. Ta oli esimene brigaadikindral pärast Eesti taasiseseisvumist.
• Kõiki Eesti ohvitsere mälestatakse Kommunismiohvrite memoriaalis. See asub Tallinnas Pirita linnaosas.