Peipsi järv
Peipsi järv on Eesti suurim järv. Selle põhja- ja läänekaldad kuuluvad Eesti Vabariigile ja idakaldad Venemaa Föderatsioonile. Eesti poolne kaldaosa asub Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakondades, Vene poolne osa aga Pihkva oblastis. Järv on Peipsi-Pihkva järve suurim osa. Selle keskel kulgeb Venemaa ja Eesti vaheline piir.
Peipsi järve kirjeldus
Peipsi järve pindala on 2613 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest Euroopa suuruselt viienda järve. See on umbes 96 km pikk ja 50 km lai, suurim sügavus on 16,6 meetrit keskmise sügavusega 7,5 meetrit. Eesti poolne rannajoon on 30 kilomeetrit pikk.
Peipsi järve suubub üle kolmekümne jõe ja oja. Ainus järvest väljuv jõgi on Narva jõgi, mis suubub Läänemerre. Eesti territooriumil järve suubuvad Emajõgi, Alajõgi, Tagajõgi, Pungerja ja Kullavere jõed. Suurimad Peipsi järve suubuvad Venemaa jõed on Zadubka, Tšerma, Gdovka, Kuna, Torohovka, Remda ja Želtša.
Peipsi järve suurimad lahed on Lahti, Raskopeli ja Želtša laht. Kõik need asuvad Venemaal. Suurim lisajõgi on Emajõgi. Lõunas on Peipsi järv Lämmijärve kaudu ühendatud Pihkva järvega.
Saared Peipsi järvel
Peipsi järvel on üle kahekümne erineva suurusega saare. Suurim ja ainus asustatud saar on Piirissaar Eestis. See asub 2,5 km kaugusel Eesti rannikust ja on populaarne turismi sihtkoht. Teised saared asuvad Vene Föderatsioonis. Suurimad neist on Karusaar ja Jänesesaar Lahti lahes. Kõiki neid kasutavad linnud pesitsemiseks.
Peipsi järve kalad
Peipsi järv on magevee järv. Seal on 37 kalaliiki ja 9 kahepaiksete liiki. Kaubanduslikeks kalaliikideks on särg, siig, ahven, latikas, lest, haug, luts, särg ja tint.
Peipsi järve kalapüüki reguleerib riiklikul tasandil kvoot. Kalapüük on kohalike elanike peamine tegevusala. Nii värsket kui ka suitsukala saab osta rannalt aastaringselt otse kaluritelt.
Peipsi järve lähedal asuvad linnad
Peipsi järve äärne ala Eestis on osa Peipsiääre vallast. Piirkond on tuntud kui vanausuliste paik. Siin asub kuulus Sibulatee. Peipsi järvel kasvatatud sibulad on riigis suurepärase mainega.
Peipsi järve suurimad linnad on Mustvee ja Kallaste, Venemaa poolel aga Gdov. Rannikul on ka arvukalt külasid. Paljud neist on suvel turistide seas väga populaarsed.