Viimsi mõis

Viimsi mõis, mida tuntakse ka saksa nime Wiems all, on üks Eesti ajaloolise tähendusega vaatamisväärsusi. Mõisa peahoone kõrval asub avar park, millest algab Karulaugu terviserada. Tänapäeval asub mõisa peahoones Eesti Sõjamuuseum.

Viimsi mõisa ajalugu

Viimsi mõis rajati keskajal Pirita kloostri mõisana. Esimest korda mainiti seda 1471. aastal. 1629. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf mõisa Tallinna burgermeister Johann Drentalile. 1643. aastal võttis Rootsi kuningriik mõisa üle ja muutis selle Eesti kindralkuberneri residentsiks. Drentali pärijatele anti kompensatsiooniks Perila mõisa.

Pärast Põhjasõja lõppu läks mõis eraomandisse ja sellest ajast alates on selle omanikud korduvalt vahetunud. 1758. aastal kinkis Venemaa keisrinna Elisabeth Revali kubernerile hertsog Peter August Friedrichile Viimsi, Lagedi ja Saha mõisad ning Aegna saare. Kaks aastat hiljem müüs ta Viimsi mõisa Carl Magnus von Stenbockile.

Von Stenbockile kuulus mõis kuni 1800. aastani. Seejärel ei jäänud mõis pikalt samadesse kätesse. Aastatel 1818-1874 kuulus mõis Buxhoevedeni perekonnale. Hiljem kuulus see Viktor von Maydellile, kes müüs selle 1882. aastal Felix von Schottländerile. Viimane omas mõisa kuni selle võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal.

Kuni 1940. aastani oli Viimsi mõis Johan Laidoneri residents. Muide, osa Sõjamuuseumi ekspositsioonist on pühendatud talle ja muuseum ise on nimetatud Laidoneri järgi, nagu ka hoone kõrval asuv park. Nõukogude ajal kuulus mõisahoone sõjaväele.

Arhitektuur ja ajalugu

Arvatakse, et esimene uhke hoone mõisas ehitati 18. sajandil. On leitud, et mõisa keskosa säilinud müürid pärinevad sellest ajast. 1865. aastal toimus tulekahju ja hoone sai märkimisväärset kahju.

Hiljem ehitati mõisahoone ümber historitsismi stiilis. Renoveerimistööde käigus pikendati maja otsi. Hoone tagant, mis seisab järsu nõlva tipus, on näha merd, mida tänapäeval varjavad ülerahvastatud pargipuud.

Asukoht kaardil

Muud huviväärsed paigad

• Keilast mitte kaugel asub Laitse loss. See majesteetlik ehitis ilmus siia mitu sajandit tagasi.
• Saaremaa saarel asub Oti mõis. Kahjuks ei saa selle pargis vabalt jalutada, kuid soovijad saavad mõisa rentida ürituste jaoks.
• Pärnumaal asub Penijõe mõis. Täna on see Matsalu rahvuspargi külastuskeskus.
• Mitu sajandit tagasi õitses elu Paldiskis Leetse mõisas. Tänapäeval on see vaid osaliselt säilinud.