Harku mõis

Harku mõis asub Harjumaal, Tallinna lühiümbruses. Mõisa peahoone kõrval on park koos tiigiga, mille ümber on loodud jalutusala metsas. Mõisapark piirneb Nõmme-Harku terviserajaga ja kuulub Harku metsa looduskaitsealasse.

Harku mõisa ajalugu

Harku mõisat mainiti esmakordselt 1372. aastal. Keskajal oli see Revali abivallavanema elukoht. 1679. aastal omandas mõisa parun von Uexkülli perekond ja samal ajal ehitati sinna kahekorruseline barokkhoone.

Suures Põhjasõjas sai mõis tugevasti kannatada. Kuid just siin, lagunenud mõisahoones, kirjutati 1710. aastal alla Liivimaa ja Eestimaa alistumisleping. Lepingu kohaselt lõpetati Põhjasõjas sõjategevus tänase Eesti ja Läti territooriumil ning 1721. aastal said need alad Uusikaupunki rahu järgi Venemaa keisririigi osaks.

1755. aastal võtsid Harku mõisa üle von Budbergid, kes ehitasid mõisa 1770. aastatel varaklassitsistlikus stiilis ümber. 1836. aastal said Ungern-Sternbergid mõisa omanikeks ja 1875. aastal andsid nad hoonele selle praeguse neorenessanss-stiilis ilme. Samal ajal laiendati hoonet.

Alates 1892. aastast on see vahetanud mitu omanikku. 1919. aastal ostis selle Hermann von Harpel. Kuni Teise maailmasõjani asus seal alaealiste karistusasutus. Alates 1957. aastast asus mõisas Eksperimentaalbioloogia Instituut. Praegu on hoone tühi.

Fotogalerii

Harku mõisa park

Harku mõisa park on roheline puhkeala. Pargi väljapääsu juures on jõulinnak. Pargis ringi jalutades saab näha säilinud mõisahooneid, sealhulgas ait, talli ja rehepeksuruumi.

Asukoht kaardil

Muud huviväärsed paigad

• Veerand tunni autosõidu kaugusel Harku mõisast asub Vääna mõis, kus täna tegutseb kool. Kohalik park on avatud jalutuskäikudeks ja seda saab igal ajal külastada.
• Rapla maakonnas asuv Hagudi mõis on ajalooliselt oluline. See on meresõitja Kruzenshterni sünnikoht.
• Külastamist väärib ka Tabasalu looduspark. See asub kalju serval, pakkudes unustamatut vaadet.