Võidupüha

23. juunil tähistab Eesti Võidupüha. Sel päeval 1919. aastal alistas Eesti sõjavägi Vabadussõjas Landesveeri väed. Lahing toimus Läti linna Võnnu lähedal.

Võidupüha ajalugu ja tähendus

Võidupüha tähistatakse Eestis alates 1934. aastast. Püha kuupäev on valitud selleks, et mälestada mitte ainult konkreetset võitu, vaid ka eestlaste võitusid teiste aegade lahingutes. Lipu heiskamine sel päeval on kohustuslik ka eraisikutele.

Võnnu lahing on tuntud ka kui Cesise lahing või Vendeni lahing. Koos Eesti vägedega astusid Saksa vägedele vastu Läti väed. Lahing algas 5. juunil 1919, kui Saksa väed hõivasid Läti Võnnu linna. Lõpplahingud, kus eestlastel ja lätlastel õnnestus linn taas kontrolli alla saada, toimusid 19.-23. juunil.

Võnnu lahingu tulemusena suutsid Eesti ja Läti ühised sõjaväebrigaadid liikuda edasi Riiasse ja vabastada selle sakslaste käest. Võnnu võit oli mõlemale riigile väga oluline: Läti suutis kindlustada oma iseseisvust ja Eesti tugevdas oma lõunapiiri.

Kuidas tähistatakse Eestis Võidupüha?

Eestis peetakse Võidupühal 23. juunil kaitseväeparaadi. Igal aastal toimub see mõnes teises linnas. Paraadide traditsioon loodi 1994. aastal. Siis toimus vägede ülevaatus Tartu Raekoja platsil. Nagu Iseseisvuspäeval, lõpeb paraad presidendi kõnega.

Tasub märkida, et 23. juunil algab Eestis pikad puhkepäevad. Eestis tähistatakse korraga kahte riigipüha. Pärast Võidupüha tuleb Jaanipäev. Inimeste jaoks sulanduvad need päevad üheks suureks pühaks, mil Eesti linnad on tühjad ja inimesed lähevad massiliselt maale piknikule.